TEHNIKAJUHT
Andrei Kislitsin, tehnikajuht
Andrei on elektroonikatööstuses tegutsenud üle 20 aasta, sealhulgas on tal pikaajaline kogemus tooteinsenerina. Praegu töötab ta elektroonikatööstusettevõtes Inission Tallinn tehnikajuhina. Loe lähemalt, mida see amet endast kujutab ja miks soovitab Andrei valida õpinguteks just elektroonikaga seotud erialasid.
Mis eriala oled õppinud? Miks otsustasid just selle eriala kasuks?
Olen lõpetanud Majanduse ja Juhtimise Instituudi (tegutses kuni 2013 – toim.) tootmisjuhi erialal. Olen alati tundnud tootmise vastu suurt huvi, mistõttu valisin kohe enda õpingute ja edasise töö suuna.
Elektroonika valdkonda sattusin kohe pärast instituudi lõpetamist. Nägin selles tööstusharus tulevikku ja mulle meeldis oma kätega toodete loomises osaleda. Juhtus aga nii, et minu jaoks muutus huvitavamaks tegeleda dokumentatsiooni ja toodete tootmisse juurutamisega, mistõttu hakkasin tegutsema väljaspool oma eriala. Ja ma ei kahetse seda.
Kuidas sattusid tööle Inissionisse?
Asusin tööle ettevõttes Fabec Elektroonika OÜ 2003. aastal, mille põhimeeskond sai uue Inissioni ettevõtte baasiks. Seega olen olnud Inissionis selle loomise algusest 2009. aastal ning osalenud aktiivselt ettevõtte toimimises ja arengus.
Millised on sinu tööülesanded?
Tehnilise osakonna ülesanne tootmises on olla tootmise tehniline ja tehnoloogiline tugi. Selle osakonna juhatajana koordineerin seadmete hooldus- ja remonditehnikute tööd, juhin inseneride gruppi, kes vastutab uute projektide elluviimise ja käimasolevate projektide toetamise eest, analüüsin ja optimeerin tootmisprotsesse, arvutan investeeringuid ja juurutan uusi seadmeid.
Samuti teen osaliselt ka tooteinseneri tööd. Nende tööülesannete hulka kuulub uute toodete arvestus, tehniline ettevalmistus ja juurutamine, tööjuhendite kirjutamine, tehnoloogiline tugi, testseadmete remont, koostöö kvaliteediosakonnaga defektide vähendamiseks ja suhtlemine klientidega.
Milline näeb välja sinu tavaline tööpäev?
Minu tööpäev algab hommikul kell 7, kui teen tehases ringi, tervitan töölisi ning uurin tehase ja tootmise hetkeseisu. Järgmiseks koostan oma jooksva päeva ülesannete ja prioriteetide plaani. Kell 9 algavad erinevad tootmiskoosolekud, kus planeeritakse tuleva nädala tootmine. Koosolekute tulemuste põhjal korrigeeritakse minu plaane vastavalt tootmisplaanile. Üks osa minu päevast on pühendatud ka ettevõtte strateegiliste ja taktikaliste küsimuste lahendamisele, teise osa päevast lahendan insenerina jooksvaid tehnilisi probleeme ja täidan rutiinseid ülesandeid. Samuti osalen sageli klientidega kohtumistel Teams-i kaudu.
Tõepoolest, päeva planeerimine on keeruline, sest tootmine, võib öelda, on nagu elusorganism, kus midagi pidevalt toimub ja kohest tähelepanu nõuab.
Mis sind oma töö juures enim paelub?
Kõige rohkem köidab mind võimalus osaleda toote loomises, kui suure ettevalmistustöö ja kogu meeskonna pingutuste tulemusena saadame kliendile kvaliteetse toote ja saame suurepärast tagasisidet.
Meil on väga sõbralik ja avatud kollektiiv, kellega on rõõm koostööd teha, probleeme lahendada ja edu tähistada.
Millised on suurimad väljakutsed sinu töös?
Elektroonikatööstus on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Tehnoloogiad liiguvad optimeerimise, digitaliseerimise, rohepöörde jne suunas. Uusi kliente, kes püüavad turul kanda kinnitada, on palju, ning vanad kliendid laiendavad oma valikut, et mitte konkurentsis kaotada.
Kõik see toob kaasa ühelt poolt turgudel tooraine nappuse, teisalt aga klientide erinõuded ja suure hulga muudatusi toodetes. Nende lahendamiseks on vaja inseneriressurssi, kuid erialase ettevalmistusega inimesi inseneri ülesannete täitmiseks on väga raske leida.
Miks soovitaksid noortele minna õppima just elektroonikaga seotud erialasid?
Nagu mainisin, kasvab ja areneb elektroonikatööstus kiires tempos. See on üks perspektiivikamaid valdkondi, kus spetsialiste praegu napib.
Kui soovid olla tööturul nõutud ning anda oma panuse ühiskonnale kasulike ja mugavate seadmete arendamisse, siis õpi elektroonikat!
