TOOTMISPLANEERIJA
Anita Mäetalu, tootmisplaneerija
Anita töötab rahvusvahelises elektroonikaettevõttes Incap tootmisplaneerijana. Head meeskonnatööd ja paindlikkust nõudev ametikoht pakub talle erinevaid väljakutseid ja õpetab iga päev midagi uut. Noortele soovitab huvi korral kindlasti võimalusterohke ja tulevikukindla elektroonikahariduse poole pilk heita.
Millised on sinu tööülesanded?
Minu ülesanne on planeerida tehase tellimused töösse nii, et tooted oleksid soovitud kuupäevaks valmis ja majast väljas. Lisaks tegelen tootmise planeerimisega seotud andmete töötlemisega.
Milline näeb välja sinu tööpäev?
Iga tööpäeva hommik algab koosolekuga, mille käigus antakse ülevaade tehases töös olevate toodete seisust, töösse minevatest toodetest, puuduolevatest komponentidest või muudest muredest, mis tootmises esinevad. Edasise päeva veedan üldiselt arvuti taga tootmist planeerides – kontrollin materjalide seisu, planeerin tooteid töösse ja vahendan infot tootmise ning tarneahela osakondade vahel. Vajadusel lahendan jooksvalt ka tootmises tekkivaid küsimusi.
Mis on sinu töös enim rahuldust pakkuv ja inspireeriv?
Minu töö on pidev kuupäevade sihtimine, seega ei ole midagi paremat sellest, kui kõik kulgeb täpselt nii nagu planeeritud. Suurim võit on ühise meeskonnatööga klientide ootuste ületamine.
Inspireeriva asjaoluna tooksin üldiselt elektroonikatööstuse puhul välja selle, kui palju naisi selles valdkonnas töötab. Võib tekkida petlik eelarvamus, justkui elektroonika käiks kokku vaid meestega, aga tegelikult on väga ägedaid naisi sel alal tegutsemas.
Millised on suurimad väljakutsed sinu töös?
Tänasel päeval on tootmise planeerimise juures kindlasti üheks suurimaks väljakutseks komponentide saadavus. Kui pole komponente, pole millest toota. Komponentide tarneraskused põhjustavad tootmisplaani pidevat ümbermängimist. Kuna minu töö puhul on kõige olulisem saada tooted õigeaegselt majast välja, siis igasugused ootamatud tootmisseisakud, näiteks tulenevalt masinate riketest või samuti eelpool mainitud komponentide saadavusest, on väga suured väljakutsed. Seega, et kõik sujuvalt toimiks ja tooted muretult toodetud saaksid, tuleb igal osakonnal endast 110% anda.
Milliseid oskusi sinu töö nõuab?
Kuna planeerimise protsess on keskne osa tootmisahelast ning selle mõju ulatub klienditellimustest kuni laoseisudeni, siis on oluline, et planeerimine oleks korrapärane, sobivalt määratletud ja toimiv. Tootmise planeerimise protsessil on ettevõttes kanda väga oluline roll, sest hästi toimiv tootmise planeerimine on alus ka teiste osakondade edukaks toimimiseks, mis kokkuvõttes tagab ettevõttele konkurentsivõime ning üldise edu. Seega minu töö põhineb väga tugevalt meeskonnatööl ning seetõttu on kindlasti kõige olulisem suhtlemise ja meeskonnas töötamise oskus. Kindlasti on oluline selle ametikoha juures ka pingetaluvus, sest igas päevas võib esineda ootamatusi, millega tuleb kiiresti kohaneda ja leida lahendusi, kuidas edasi liikuda.
Kaua oled sel erialal töötanud?
Tootmisplaneerija sai minust kohe pärast kooli lõpetamist. Augustikuus täitub mul esimene aasta sel ametikohal ehk avastamisrõõmu ja erinevaid kogemusi on veel küllaga ees ootamas. Incapis käisin enne tööle asumist ka praktikal.
Mida sa õppinud oled? Miks otsustasid just selle eriala kasuks?
Olen lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli tootmise ja tootmiskorralduse erialal. Otsustasin selle eriala kasuks, sest see oli uus ning oli suur nõudlus antud valdkonna spetsialistide järele. Õppekava ise oli väga lai ning teadmisi sai paljude erinevate valdkondade kohta.
Leian, et tööturul on antud erialaga rohkelt valikuvõimalusi – töötada saab kõikvõimalikes tootmisettevõtetes ja erinevatel tootmisega seotud ametikohtadel. Hariduselt ma küll konkreetselt elektroonikataustaga ei ole, aga praktika tõi mind elektroonikaettevõttesse ja siin ma nüüd olen.
Miks soovitaksid noortele minna õppima elektroonikat?
Elektroonikasektor on väga innovatiivne ja seetõttu äärmiselt põnev. Kuna suur osa tänapäeva tehnoloogiast põhineb elektroonikal ja selle osakaal meie ümber pidevalt kasvab, siis selleks, et innovatiivseid lahendusi luua, on vaja ka vastavate teadmiste ja oskustega inimesi. Ja kui juba endal on huvi elektroonika vastu, siis ilmselt ongi ainuõige otsus minna elektroonikat õppima, sest teha seda, mis sind tõeliselt huvitab, on kõige suurem ja meeldivam võit. Ja kui otseselt lapsepõlvest saadik just ninapidi elektroonika juures olnud pole, aga natukene siiski tundub kõnetavat see elektroonikamaailm, siis tasub ikkagi sellega tutvust teha, sest võimalusterohke ja väljakutseid pakkuv valdkond on see igal juhul!
