RAKENDUSINSENER
Nikolay Rognlien, rakendusinsener (Technology Field Application Engineer)
Nikolayd on kutsutud sotsiaalseks inseneriks, sest osa tema tööst on tõlkida keerulised tehnilised lahendused klientidele arusaadavasse keelde. Elektroonikatööstusgrupis Arrow rakendusinsenerina töötav Nikolay on kursis elektroonikatööstuse tulevikutrendidega ja usub, et nõudlus elektroonikainseneride järgi aina kasvab.
Millised on sinu tööülesanded?
Minu töö on seotud konkreetse tehnoloogiaga, programmeritavate loogikaseadmetega. Rakendusinsenerina pean ma aru saama sellest, mida meie kliendid soovivad valmistada, mõtlema välja lahendusi, et me saaksime nende probleeme lahendada.
Arrow Electronics Baltics on osa USA elektroonikatööstusgrupist, mis tegeleb elektroonikakomponentide tarnetega. Me tarnime kõikide suurte kiibitootjate tooteid – Intel, Invidia, Texas Instruments, Samsung jne. Me müüme neid koos tehniliste teadmistega. Me oleme need, kes suudavad klientidele selgitada tehnilisi lahendusi ja luua seeläbi neile väärtust.
Meie kliendid on kõik, kes vajavad elektroonikat, valmis trükkplaate või trükkplaatide komponente. Meil on kahte tüüpi kliente – elektroonikatoodete lõpptootjad, nagu näiteks Starship, kelle robotites on palju elektroonikat sees. Meie kliendid on ka elektroonikatööstusettevõtted nagu näiteks Enics, kes toodavad trükkiplaate. Suhtleme nii lõppklientide kui ka tootmisettevõtetega.
Arrow slogan on “Five Years Out”, mis tähendab, et see, mis võib täna olla võimalik, ei pruugi olla praktiline, aga me peame töötama tuleviku nimel. Kvantarvutid võivad viie aasta pärast olla taskukohased, aga mitte praegu. Meie töötame Arrow’s pika perspektiiviga ja juhime klientide ootuseid selle osas, millised võimalused tulevikus avanevad.
Milline näeb välja sinu tööpäev tavaliselt?
Klientide juures olen ehk 25-30% ajast, mõnel päeval igal kuu. Ülejäänud ajal olen kontoris, loen emaile, osalen veebikoosolekutel. Suur osa mu tööt on ka pidevalt uute asjade õppimine ja keeruliste tehniliste asjade selgitamine klientidele arusaadaval viisil.
Mis sulle kõige rohkem meeldib enda töö juures?
Mulle meeldib inimestega kohtuda, Covidi periood on selles mõttes olnud igav aeg. Samuti hindan väga paindlikkust, tööd on piisavalt, aga keegi ei küsi, kus ja millal ma enda töö tehtud saan. See on osa meie ettevõtte kultuurist, aga üldiselt on enamus müügiga seotud inseneriettevõtted selle kultuuri omaks võtnud.
Kõige toredam osa mu tööst on see, kui olen pakkunud kliendile lahenduse ja klient soovib sellega edasi minna. Siis tuleb kliendil teha palju tööd ja toode ette valmistada. Kui ettevalmistus on lõppenud, esitab klient tellimuse. Seega kulub palju aega, enne kui klient lõpuks meilt ostma hakkab midagi.
Millised on suurimad väljakutsed sinu töös?
Tihtipeale on kõige keerulisem tõlkida midagi kliendi jaoks arusaadavasse keelde, mida mõni supertark insener on välja mõelnud. Insenerid ei oska alati selgitada asju nii, et need, kes tahavad nende lahendusi kasutada, ka sellest aru saaksid. Mu endine ülemus kutsus mind sotsiaalseks inseneriks. Ma ei istu kogu aeg laboris, vaid suhtlen nii inseneride kui mitte-inseneridega.
Paljud inseneriharidusega inimesed oskavad suhelda paremini kui teised insenerid. Vaja on erinevaid insenere. Paljud mõtlevad, et insenerid on vaid need, kes joodavad kaableid või kirjutavad koodi, aga on ka neid insenere, kelle peamine töö on suhtlemine. Nii et on supertehnilisi inseneritöökohti, aga on ka insenere, kel on küll tehniline taust, aga nad peavad olema ka head turundajad ja suhtlejad.
Milliseid oskusi sinu töö nõuab?
Mul on elektroonikainseneri bakalaureusekraad. Meil on ka teisi inimesi, kel pole ülikoolidiplomit, kes on õppinud näiteks kutsekoolis elektrikuks, aga on ka magistrikraadiga inimesi. Minu töö tegemiseks on vaja reeglina vähemalt bakalaureusekraadi. Suhtlemisoskus on kõige vajalikum oskus minu töös, sest me peame mõistma insenere ja saama neilt kätte info, mida nad vajavad ja saama aru, mida klient vajab.
Kui kaua oled sel erialal töötanud?
Alustasin aastal 1998 ettevõttes nimega Altera, mille Intel ostis mingi hetk ära, olin samuti programmeeritavate loogikaseaedmete välirakendusinsener. Nii et olen kogu aeg olnud vahelüli, ma ei vastuta otseselt müügi eest, vaid soovitan lahendusi, mu kolleegid saavad siis hiljem müügitellimuse klientidelt minu töö tulemusena.
Arrow’s olen töötanud aastast 2000, kõigepealt Norrras. Vastutasin kogu Põhjamaade ja Baltikumi tehnoloogiavaldkonna eest. Eestisse kolisin kaks aastat tagasi.
Mida sa õppinud oled? Miks otsustasid just selle eriala kasuks?
Mind on alati huvitanud tehnika ja seadmed. Ka kooliajal meeldisid mulle matemaatika, füüsika, keemia ning mind ei kõnetanud kirjandus ega bioloogia. Seetõttu valisin insenerihariduse. Ma ei tahtnud õppida programmeerijaks, leidsin ülikoolist elektroonikakava ja valisin selle.
Miks soovitaksid noortele minna õppima elektroonikat?
On väga suur nõudlus inimeste järgi, kes oskavad midagi muud kui tarkvara. Maailmas on miljardit tarkvarainseneri, aga väga vähesed neist oskavad teha elektroonikat. See on ala, kus on inimesi puudu, alati on olnud keeruline leida inimesi, kes mõistavad elektroonika poolt. Sellel erialal on vaja pidevalt tulevikus inimesi, siin toimub pidev areng, tuleb kogu aeg juurde õppida – mulle see meeldib ja mulle meeldib see, et ma saan palka õppimise eest. Töö on paindlik, paljud nendes ametites on osa meeskondadest, aga kui tähtajaegadest kinni pidada, sis on tavalselt palju paindlikkust. Reeglina saab sellel erialal head palka – tasub valida eriala, mida hästi oskavaid inimesi ei ole nii palju, siis ka makstakse hästi.
Noortele soovitan veel, et lihtsalt kuskilt alustada õpingutega, kui ei tea täpselt, mida tahaks teha. Alati saab valida teise suuna ning ilmselt see eriala, mida õpid, ei ole täpselt see, kus tööle hakkad. Kõiki õpingud tasub võtta taustatööna, mis ei lähe kunagi raisku ning see näitab tööandjale, et suudad õppida midagi ja saada häid tulemusi. Haridusetee poolelijätmine oleks vale, tasub lihtsalt kuskilt alustada ja proovida selles hea olla.
