INNOVATSIOONIJUHT
Jüri Gramann, Ranteloni innovatsioonijuht
Ranteloni innovatsioonijuht Jüri on õppinud Tartu Ülikoolis arvutitehnikat ja hiljem lõpetanud magistrikraadi arvutitehnika ja robootika erialal. Tema amet ühendab innovatsioonijuhi ja tehilise projektijuhi rolli tootearenduse ning tarkvarainseneri oskustega. Jüri soovitab noortel õppida elektroonikat, sest selles valdkonnas otsitakse pidevalt töötajaid ja palgatase on väga hea.
Kaua oled sel erialal töötanud?
Olen Rantelonis olnud viis aastat. Tulin tööle, kui olin veel ülikoolis. Minu esimene roll oli tarkvarainsener, misjärel lisandus projektijuhtimine ning sellega koos ka innovatsioonijuhi roll. Viie aastaga on sel erialal võimalik väga palju areneda.
Millised on sinu tööülesanded?
Minu tööülesanne innovatsioonijuhina on algatada uusi projekte ja juhtida tootearendust. Samuti hindan uute soovide puhul, kas projekte on võimalik teostada ja kui palju see maksma võiks minna.
Innovatsioonijuhi rollist on vajadus liikuda sujuvalt ka projektijuhi rolli, et uue toote arendusega edasi minna. Vajadusel olen samuti tehniline projektijuht. Projektijuhi rollis on minu vastutada, et projektid toimiksid edukalt. Lisaks olen tarkvarainseneri rollis. Sellisel juhul on mu tööülesandeks programmi kirjutamine.
Milliseid oskusi sinu töö nõuab?
Kõige olulisemad oskused on ajaplaneerimine, inimeste juhtimine, suhtlemisoskus ja eneseväljendusoskus. Vähem olulised ei ole ka tehnilised oskused – tehniline projektijuhtimine nõuab sõltuvalt projektist teadmisi nii tarkvarast kui ka riistvarast. Samuti laiapõhjalised oskused, kuidas probleeme lahendada. Kui sa ei tea, kuidas miski töötab, siis võiks omada oskust aimata suunda, kuidas leida tee lahenduseni.
Milline näeb välja sinu tööpäev?
Üldjuhul möödub mu tööpäev kontoris arvuti taga meilidele vastates, projektiga seotud asju tehes ja väliste klientide ning koostööpartneritega suheldes. Mõnikord on vaja välikatsetustel käia ja neid korraldada, sest olen ka tehnilise projektijuhi rollis. See tähendab seda, et võtan seadmed ja läheme õue neid testima. Kuna Rantelon on kaitse- ja elektroonikatööstusettevõte, siis katsetame tooteid koos kaitseväe või muude partneritega. Tuleb ette, et seadmete näitamise rollis tegelen ka nii-öelda müügitööga.
Välikatsetused on hea vahepala igapäevatööle. Samas võivad need olla suhteliselt stressirohked, sest suure rahvusvahelise projekti puhul peab lootma, et enda arendatud asi ikka töötama jääb. Stressirohkeks võib tööpäev minna siis, kui enda arendatud toode mingil põhjusel siiski ei tööta ja on vaja probleemi jooksvalt lahendada. Tarkvarainseneri rollis on päev veidi teistsugune ja suurem aeg päevast möödub programmi kirjutades.
“Kuna Rantelon on kaitse- ja elektroonikatööstusettevõte, siis katsetame tooteid koos kaitseväe või muude partneritega. Kaitsetööstuse puhul on näiteks Ukrainas toimuv väga aktuaalne, sinna on kiiresti vaja asju saada.”
Mis on sinu töös enim rahuldust pakkuv?
Enim pakub rahuldust probleemide lahendamine. Seda eriti juhul, kui miski hakkab tööle nii, nagu vaja oli, ja soovitud lahendus õnnestub.
Millised on sinu töös suurimad väljakutsed?
Kindlasti ajaplaneerimine, sest tööd on alati palju. Kõik soovivad kõike saada kohe ja tuleb leida kompromisse. Suurim väljakutse on tõsiasi, et kogu aeg on kell kuklas ja kohati võib töö olla stressirohke.
Lisaks on oluline mõista, et kuigi maailm on kiiresti muutuv, siis kliendile ei saa öelda, et mingisugust lahendust ei ole võimalik kohe pakkuda, vaid selle saab alles paari aasta pärast. Paari aasta pärast ei pruugi seda klienti enam olla. Kaitsetööstuse puhul on näiteks Ukrainas toimuv väga aktuaalne, sinna on kiiresti vaja asju saada.
“Kuna olin juba lapsepõlves nii-öelda lego- ja konstruktorilaps ning nooruspõlves lisandus arvutihuvi, siis on praegune erialavalik mu huvide põhjal väga loogiline jätk.“
Mida sa oled õppinud? Miks otsustasid just selle eriala kasuks?
Tartu Ülikoolis õppisin bakalaureuseõppes arvutitehnikat. Magistriõppe lõpetasin arvutitehnika ja robootika erialal. Teadsin juba varakult, et tahan arvutitega tegeleda, aga ainult koodi kirjutamist ei soovinud ning puhast IT-d samuti mitte. Seetõttu valisin arvutitehnika, kus tegelikult 2/3 kattub IT-ga. Kuna olin juba lapsepõlves nii-öelda lego- ja konstruktorilaps ning nooruspõlves lisandus arvutihuvi, siis on praegune erialavalik mu huvide põhjal väga loogiline jätk.
Miks soovitaksid noortele minna õppima elektroonikat?
Kindlasti tasub õppida elektroonikat, kui meeldib tegeleda probleemide lahendamisega. Töö muutub kiiresti ja valdkond areneb ruttu. Lisaks, kui oled sellel erialal ühe ameti ära õppinud, saad suhteliselt lihtsalt ka muid proovida.
Tegemist on väga muutuva tööga, mis ei ole kunagi üksluine. Tööpäevadel ei pea tegelema rutiinsete tegevustega. Pluss on kindlasti ka see, et tööpuudust kartma ei pea. Töötajaid otsitakse pidevalt ja ka palgad on väga head.
