Mehhatroonika tudeng

MEHHATROONIKA TUDENG

Maili Suvi - TTHK Mehhatroonika tudeng

Maili Suvi – TTHK Mehhatroonika tudeng

1. Kuidas sai alguse sinu huvi elektroonika vastu?

See sai alguse juba päris noores eas. Isa tõi mulle masinaid, mida sain lammutada. Uurisin nende sisu, ja kohe, kui mõni osa huvitav tundus, võtsin selle endale. Nii juhtus, et minu mänguasjadest pooled olid andurid ja mootorid. Peale selle vaatas isa mul tihti elektroonikavideoid, mis jäid loomulikult ka mulle silma. Nii juhtuski, et päeval lammutasin ja õhtul istusime isaga arvuti taga ja vaatasime elektroonikat. Mäletan, et tihti vaatasime, kuidas kosmoserakette ehitatakse.

2. On sul mõni projekt, mille üle oled uhke?

Jah, mul tekkis võimalus osaleda klassivennaga “Noore meistri” võistlusel. Saavutasime seal ka kõrge koha. Seal sain ehitada automaatikaseadeldise (Festo SkillsConveyor), mis on üpris lihtne, kuid samas tehniline. Kõige lihtsam osa oli osade ja mootori kokkupanek, kõige keerulisem aga juhtmete korrektne paigaldamine. Ettevalmistusel õppisin lugema elektrijooniseid.

3. Mis teemad sulle huvi pakuvad? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?

Peale selle, et mulle väga meeldib kõik, mis seostub elektroonikaga, on teisigi hobisid. Mulle meeldib sporti teha: eriti naudin pikamaajooksu. Õpin ka keeli, kõige hiljutisem projekt on türgi keel. Kui aega tekib, siis ka küpsetan. Tegelen hobikorras ka taimedega: uurin nende raviomadusi.

4. Mida sa tahaksid tulevikus teha?

Kindlasti tahaksin tegeleda sel alal, mida hetkel õpin ehk mehhatroonika. Soovin ka juurde õppida. Tahaksin, et mu tulevik oleks rahulik, aga samas, et kogu aeg midagi toimuks.

5. Mida on tehnoloogia õppimine sulle eluliselt õpetanud?

Kõik on võimalik ja kõik on internetist leitav – olgu selleks manuaalid või õpetus, kuidas midagi teha. Kui miski läheb valesti, siis tee uuesti: tööd ei tasu teha ülejala. Kui räägitakse asjast, mida tean, et ei pea antud hetkes teadma, proovin selle siiski meelde jätta: sellest on tulevikus rohkem kasu, kui arvatagi oskan.

Katseta ja veel kord katseta!

6. Mis on su unistuste töökoht ja miks?

Kindlat ettevõtet meeles ei mõlgu, ei usu, et tuleb ka, sest elu on pidevas muutumises. Tean aga seda, et kuskil kontoris arvutilaua taga ma töötada ei suudaks. Ma tahan teha kätega tõelist tööd. Kõige rohkem huvitab mind tehnoloogia, mis on seotud kosmosega, sest see on keeruline, esitab väljakutseid, kuid on samas väga põnev. Loodan, et elu keerdkäigud annavad võimaluse antud valdkonnas kätt proovida.

7. Kes on sinu eeskuju?

Üks eeskuju on minu kursusetöö juhendaja S.Paju. Ta on väga tark ning tal on käed-jalad kogu aeg tööd täis. Samuti on ta minuga kannatlik, olgugi et seisan aeg-ajalt enda pikkade juhtmete peal. Ta ei anna alla ja võtab väljakutsed alati vastu, olles ise alles kahekümnendates, kuid tema teadmistepagas hämmastab mind kogu aeg.

Teine eeskuju on Edith Clarke. Ta oli USA esimene naissoost elektriinsener. Tema tuletab alati meelde, et kuigi naisi ei ole nii palju sel alal, siis kui tublilt töötada ja võtta vastu väljakutsed, on kõik võimalik. Lihtsalt tuleb asi kätte võtta ja edasi pusida.

8. Miks soovitaksid noortele minna õppima elektroonikat?

Soovitan noortel elektroonikat õppida, sest see valdkond on hea viis, kuidas end proovile panna. Töö koosnebki väikestest ja suurtest väljakutsetest. Siin on vajalikud teadmised ja neid teadmisi vajab tööturg väga, sest tehisintellekt veel niipea meilt tööd käest ei võta. Elektroonikateadmised tulevad kasuks ka igapäevaelus, sest kunagi ei tea, mil sõber võib elektroonikaalast abi vajada.