Tehnoloogiajuht
Taavi on rahvusvahelises elektroonikaettevõttes Incap töötanud ligi 15 aastat ning ametiredelil tõusnud tootmisinsenerist tootmisjuhiks ning tänaseks jõudnud tehnoloogiajuhi positsioonile. Taavi tunneb Incapi elektroonikatööstuse masinaparki nagu oma käe viite sõrme. Ta teeb tootjatega aktiivset koostööd tootmisseadmete täiustamiseks ning hoiab end kursis elektroonikatööstuse tehnoloogia uuendustega, sest innovatsiooni vedav elektroonikasektor on ise pidevas muutumises.
Uurisime Taavilt tema töö ja ametivaliku kohta lähemalt.
Missugune on tehnoloogiajuhi tööpäev?
Suur osa päevast möödub ikka arvuti taga, eriti praegusel ajal kui ka kõik kohtumised on veebis. Laiemas vaates on minu ülesandeks kogu ettevõtte masinate ja tehnoloogiate töökindluse tagamine. Vastutan selle eest, et kõik masinad ja tehnoloogiad töötaks nii nagu vaja, mis tähendab ühtlasi ka seda, et protseduurid, kasutusjuhendid ja koolitused on välja töötatud ning kasutajad koolitatud nii, et tootmine töötaks nagu õlitatud masinavärk.
Mis on Sinu töös enim rahuldust pakkuv?
Uute tehnoloogiatega kursis olek ja pidev uute teadmiste omandamine. Elektroonika maailmas tullakse järjest kiiremini välja uute innovaatiliste lahendustega, jälgin neid arenguid pingsalt. Vahel õnnestub mul endalgi elektroonikatööstuse praktikasse oma panus anda, näiteks IPC standardi, mida üle maailma tööstustes jälgitakse, täiustamisele oma kogemusele ja praktikale tuginedes nõuandeid jagades.
Millised on Sinu töö suurimad väljakutsed?
Uued teholoogiad tulevad peale nii kiiresti, et kõike järele proovida ei jõua ning oma teadmistele ja kogemustele tuginedes tuleb võtta seadmete ja tehnoloogia valimisel ka riske. Iga sellise otsuse taga on suured rahasummad ja juhtkonna ootused ning vastutus on suur. Teisalt tööstusseadmed, võrreldes koduse elektroonikaga, on palju spetsiifilisemad ning kasutaja ja seadme tootja vahel käib aktiivne suhtlus ja kahepoolne koostöö. Nii on tootjad meie tagasisidele tuginedes teostanud oma seadmetes tarkvaralisi ja riistvaralisi uuendusi, mida hiljem ka teistele kasutajatele pakutakse.
Milliseid oskusi Sinu töö nõuab?
Kõige aluseks on baasteadmised elektroonikast ning nüüdseks pea 15-aaastane kogemus ettevõttes, alustades tootmisinsenerina ning tõustes esmalt tootmis- ja hiljem tehnoloogiajuhiks, on taganud selle, et tunnen väga hästi toomisseadmete hingeelu, nende funktsioone, seadeid ja tarkvara võimalusi. Minu ülesandeks on valida, missuguste seadmetega meie inimesed töötavad ning seejuures on oluline täpselt teada, mida konkreetne masin teeb ning missugust funktsionaalsust seade ja tema tarkvara võimaldab.
Mida oled Sa õppinud? Miks otsustasid just selle eriala kasuks?
Õppisin Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledžis elektroonika erialal. See jäi alguses lõputöö taha pidama, kuna asusin tööle, aga kui reformiti eriala ja muudeti see rakenduslikuks kõrghariduseks, otsustasin mõned aastad hiljem töö kõrvalt uuesti kooli sisse astuda ja seekord läbisin elektroonsete süsteemide eriala. Eriala valik sündis lihtsalt, kuna lapsest saati on elektroonika ja tehnika mind kõnetanud. Mäletan siiani seda rõõmu, kui lapsena sain jootekolvi katsetades esimest korda tulukesed vilkuma ning mänguautodele sai elektrimootorid ehitatud.
Miks soovitaksid noortele minna õppima elektroonikat?
Elektroonika on tänapäeva tehnoloogia arendamisel A ja O. Absoluutselt kõik tänapäeva nutilahendused on elektroonikaga seotud. Nii baseeruvad ka suured murrangud, mis meid roheenergias ja autotööstuses ees ootavad, elektroonikalahendustel. Ka hariduse vaates on elektroonika hea baas, mis lisaks tohutule potentsiaalile elektroonika vallas, loob valikuvabaduse mitmesugustele spetsialiseerumistele. Näiteks kui tead natukenegi, kuidas elektroonika töötab, siis on ka elektroonikale tarkvara loomine lihtsam või mida paremini tunned elektroonikakomponente, seda paremini oskad korpust disainida, mis arvestab seal sees olevate elektroonikakomponentide omapäraga, et need oleks vajadusel keskkonnamõjude eest kaitstud.