TEGEVJUHT
Nadežda Dementjeva, tegevjuht
Rahvusvahelisse kontserni kuuluv elektroonikatööstusettevõte Inission Tallinn toodab Eestis trükkplaate, seadmete osi ja suuremaid terviklahendusi nii tööstus-, tarbe- kui ka meditsiinielektroonika jaoks. Milline näeb välja sellise elektroonikatööstusettevõtte juhtimine, uurisime tegevjuhilt Nadežda Dementjevalt.
Millised on Sinu tööülesanded tegevjuhina? Milline näeb välja üks Sinu tavaline tööpäev?
Tegevjuht koordineerib ettevõtte tööd ning ka vastutab ettevõtte ja selle omaniku sujuva koostöö eest. Minu vastutusalaks on meie ettevõtte strateegilise kava ja plaani elluviimine, sealhulgas püstitan tööülesanded ja lähemad eesmärgid oma inimestele. Samuti olen otsuste langetaja ning oma meeskonna motiveerija ja juht. Selleks, et otsused oleksid õiged, pean informatsiooni üksikutest valdkondadest kokku panema tervikuks ehk nägema „suurt pilti“. Olen ka meie ettevõtte esindaja avalikkuse ees ning vastutan kommunikatsiooni eest.
Millised on Sinu töös suurimad väljakutsed?
Suurim väljakutse, nagu ka mujal, on klassikaline küsimus kuidas olemasolevaid ressursse optimaalselt jaotada nii, et ettevõte töötab ja toodab vajalikke tooteid kvaliteetselt ja õigeaegselt, samal ajal tuues kasumit.
Minu jaoks on oluline, et protsessid ja tootmine on piisavalt keerulised, et tekitada väljakutset. Elektroonikamaailm minu jaoks tundub põnev ja kiiresti arenev. Samuti kogu ettevõtte strateegia elluviimine ja omanike ootuste tagamine.
Mis Sulle meeldib ja motiveerib enim oma töö juures?
Kindlasti meeldib probleemide lahendamine. Kui olen endale eesmärgi seadnud, siis teen seda. Ma ütlen tihti, et elevanti tuleb süüa väikeste tükkidega ja eesmärgini ei saa jõuda ühe hüppega, vaid ainult samm-sammult lähenedes. Iga pisiasi, mis õnnestub, annab kindlustunde, et olen õigel teel. Ka ebaõnnestumisi ei tasu karta. Need annavad kogemusi ja teadmisi, kuidas järgmisel korral paremini toimida. Arvan, et mul on olemas julgus. Ma ei karda hüpata tundmatusse ega alustada nullist. Mulle meeldib olla aktiivne ja ma õpin iga päev midagi uut.
Mind motiveerivad alati ka inimesed enda ümber ja inimeste juhtimine on asi, mis mind juhina kõnetab. Inission Tallinn OÜ-s on meil kaks tehast: metalli- ja elektroonikatehas, kus töötab suurepärane 170-liikmeline meeskond. Nendega koos me teeme päris palju, et ettevõtte oleks parim parimatest nendel turgudel, kus me tegutseme.
Millised oskused on Sinu arvates tegevjuhi töös kõige olulisemad?
Minu jaoks on olulisemad sisemine motivatsioon, tahe midagi muuta ja enesedistsipliin. Mulle meeldib can do attitude ja tegelikult on kõik võimalik, kui vaid seda tahta. Mul on sellised omadused nagu näiteks hästi arenenud intuitsioon, detailsus ja põhjalikkus ülesannete lahendamisel, vähene riskikalduvus ja otsuste langetamise võimekus. Samuti ka oskus näha talente oma ettevõttes ja neid arendada.
Milliste töötajate järele on teil kõige suurem puudus?
Kõige suurem puudus on inseneride ja kompetentsete spetsialistide järele. Elektroonika erialade lõpetajatele võib öelda on töökoht pärast lõpetamist Eestis kindlasti olemas. Kõik tootmised on hädas sellega, et järelkasv on kahjuks väike.
Kõige suurem puudus on näiteks komponentide inseneridest, kes saavad erinevatest komponentidest aru, kes suudavad välja pakkuda erinevaid alternatiive, otsida ja leida tarnijaid. Koroonakriisi ajal näiteks tekkis komponentide tarneraskused ja alternatiivide leidmise oskus oli väga oluline.
Tehnoloogia muutub tööstuses väga kiiresti – kui kasvõi vaadata, milline oli trükkplaat 10 aastat tagasi võrreldes praegusega, siis see on olulisemalt väiksemaks muutunud ja nii ka komponendid, mis sinna pannakse. Käsitööd jääb aina vähemaks, automatiseerimine ja digitaliseerimine kasvab ja on vaja neid, kes oskaksid seadmeid seadistada ja juhtida. Võimalusi elektroonikatööstuses on palju, põhiline on, et noortel oleks soovi siia tööle tulla.
Kuidas valite omale töötajaid? Mis on olulisim?
Valime ikkagi kompetentside järgi, aga samas vaatame, et inimestel oleks soov ja tahe midagi ära teha. Kohapeal toimub meil väljaõppe ning ka ettevõtte sees saab karjääri teha. Hindame inimestes ka kõrgelt avatust ning suhtlemisvalmidust.
Miks soovitaksid noortel valida edasiõppimiseks just elektroonikaga seotud erialasid?
Ma arvan, et elektroonikamaailm on väga huvitav nii tüdrukutele kui poistele. Kui juhtisin viis aastat (2016-2020) Eesti Soojusinseneride Seltsi (ESTIS), oli üheks olulisemaks ülesandeks noorte meelitamine. Tänapäeval valitakse sagedamini humanitaarsuund, sest reaalainete suund hirmutab oma keerukusega. Oma kogemusest tean, et kannatlikkus ja pidev eneseareng võidab kõik. Kutsun noori üles proovima kätt elektroonika valdkonnas! Kui on huvi, siis pole midagi hirmsat.
Suur roll noorte meelitamisel ja hoidmisel on ka kooliõpetajatel. Kui noored saavad erialast teooriat õppida koos praktikaga, on palju lihtsam uusi teadmisi omandada. Alati on ka hea, kui on eeskujud, kes meid motiveerivad, sest siis on lihtsam eesmärkideni jõuda. Aga ma arvan, et igaühel on elus oma tee ja ülesanded ning igaüks lahendab need oma meetodiga.
Oled varasemalt töötanud pikalt Eesti Energias ning enne praegusele tööle suundumist Ensto Ensekis tootmisjuhina ja Ensto Building Systemsis tehasejuhina. Oled ise Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetika tehnikateaduste doktor ja sama ülikooli majandusteaduskonna magister rahvusvahelise ärikorralduse erialal. Kuidas jõudsid õppima neid erialasid?
Oma erialavalikul on mul huvitav lugu. Alguses oli mul plaan minna õppima majandust, kuid tol aastal oli kõrge konkurss ja ma ei saanud erialale sisse. Olen ise Jõhvist pärit ja mõtlesin, et lähen õpin esialgu lähedal – TalTechi Virumaa kolledžis, kus toona oli mul valikus kas IT või energeetika. Tollal ei olnud IT nii populaarne ja arenenud eriala kui praegu ning otsustasin energeetika kasuks, mõeldes hiljem Tallinnas majandust edasi õppida. Tegin vana süsteemi alusel nelja aastaga bakalaureuse ära energeetika valdkonnas ning peale seda pakuti võimalust õppida edasi ka magistris. Läksin samal ajal ka tööle ja tundsin, et see on nii vahva eriala ning sain kohe teooriale lisaks ka praktikat. Noorel inimesel, kel polnud haridust, oli tootmisesse saada raske. Eriti polnud toona tööl naisinsenere.
Peale magistriõpingute lõppu pakkus mu juhendaja mulle mõtet minna edasi doktorantuuri. Mõtlesin, et miks ka mitte. Neli aastat läks väga kiiresti. Olin omal ajal esimene selle eriala naisdoktor, kuid õnneks mitte viimane – nüüd on neid juba juurde tulnud.
Kui olin juba doktorikraadi omandanud, siis leidsin majandusteaduskonnast huvitava eriala, mida juurde õppida. Valisin programmi, mida tahtsin oma karjääri tugevdamiseks õppida ja nii läksin. Praegusel töökohal on neist kahest suunast suur kasu – mul on inseneriharidus ja saan aru, kui räägitakse masinatest, ning majandusharidus annab võime finantsküsimusi tunda.
Olen sihikindel ja kui püstitan endale eesmärgi, siis viin selle ka ellu. Õppimine läks küll kergesti, kuid tegin seda kahe lapse kasvatamise kõrvalt seega suureks abiks olid ka minu lähedased.
Paraku on naisjuhte vähe ja naisinsenere veelgi vähem. Ma ei ole kunagi mõelnud, et minust saab tegevjuht ega mõelnud, et juhin kahte tehast. Kuid kui sul on sisemine põlemine ja sisemine mootor, siis on kõik võimalik!
Kui üks noor sooviks tulevikus samuti saada tegevjuhiks, siis mis ta peaks selleks tegema? Kas Sul on nõuandeid?
Proovi olla universaalinimene, kel on laialdased teadmised erinevatest valdkondadest – ärijuhtimisest, finantsjuhtimisest, seadusandlusest, tootmisest, turundusest ja teistest valdkondadest. Sa ei pea kõike ise tegema või langetama üksikuid otsuseid, aga sa pead oskama juhtkonna poolt pakutavat informatsiooni õigesti tõlgendada ning järeldusi teha.
Väga palju sõltub isiksuse omadustest ja sisemisest motivatsioonist midagi ära teha. Leia endas sihikindlus ja drive, mis sind kõnetab ja vii oma ideid ellu! Kui üks oluline etapp on läbitud, sea endale järgmine siht ja siis järgmine ja järgmine.
Samuti on tegevjuhi edus olulised oskused eneseväljenduse ja inimeste juhtimise oskus. Seda arendame igapäevaselt ja omandame kogemusi erinevates olukordades.
Tegevjuhtidele on vältimatu ka osata võõrkeeli.
