GPV PROTSESSIINSENER-PRAKTIKANT
Liisbeth Tatter, GPV protsessiinsener-praktikant
Liisbeth õpib Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledžis telemaatika ja arukate süsteemide erialal (uue nimega arukad süsteemid ja rakendusinfotehnoloogia) küberfüüsikaliste süsteemide peaerialal. Ta on praktikal rahvusvahelise elektroonikatööstusettevõtte GPV Elva tehases ning juurutab tootmisprotsessi automaat-optilise kontrolli süsteemi.
Millised on sinu tööülesanded?
Igapäevaselt tegelen AOI (automaat-optilise kontrolli) süsteemiga – õpin seda kasutama, koostan juhendit ning tegelen süsteemi juurutamisega tootmisesse.
Milline näeb välja sinu tööpäev?
Mu tööpäeva sisu on aja jooksul natuke muutunud. Praktika alguses õppisin tundma süsteemi põhimõtteid, seejärel viisin läbi katsetusi ning nüüd juurutan süsteemi tootmisesse. Samuti loon juurde uusi programme, mille abil saame ennetada tootmisvigu ning jälgin, kuidas süsteemi kasutamine tootmises edeneb, vajadusel teen parandusi.
Mis sulle oma töö juures enim meeldib?
Süsteemi eesmärk, millega töötan, on parandada ettevõttes tootmiskvaliteeti ning vähendada inimeste vigu. Motivatsiooni edasi tegeleda tuleb iga kord, kui tootmisstatistikat vaadates on märgata, kuidas järk-järgult on tänu uuele süsteemile aina vähem tekkivaid vigu.
Millised on sinu töös suurimad väljakutsed?
Tegemist on minu jaoks esimese erialase töökogemusega, seega õpin igapäevaselt väga palju. Siiamaani suurimad väljakutsed on olnud kohanemine suures tehases ning suure infokoguse tõttu infokildude vahel seoste loomine.
Milliseid oskusi sinu töö nõuab?
Kõige olulisem oskus on siiamaani olnud oskus tõlkida inimese jaoks lihtne, silmaga nähtav asi arvuti jaoks arusaadavasse keelde, näiteks pilditöötluse abil. See võib mõnes olukorras võtta natuke rohkem aega, seega nõuab suurt huvi, võimet keskenduda ja mitte alla anda.
Miks otsustasid asuda õppima valitud õppekavale?
Pisikesest peale olen olnud tehnikast ja selle toimimisest natuke rohkem huvitatud. Näiteks huvitas mind, kuidas arvutid on kokku pandud ja kuidas tehnilistest probleemidest jagu saada. Tihti jäi reaalsetest teadmistest puudu ja seetõttu ei jõudnud tekkinud probleemide algpõhjusteni. Gümnaasiumi ajal tehnoloogiasuunaga klassis õppides sain kinnitust, et rohkem füüsikat ja matemaatikat on minu teema, mitte ainult keerukaid ülesandeid lahendades, vaid otsides loogikat nendes teemades ja ülesannetes. Ülikooli minnes pakkus mulle väga huvi informaatika ning ehitusinseneeria ning lõpuks leidsin TalTechi Tartu Kolledžis pakutava õppekava, mis tundus justkui nii informaatika kui ka inseneeria huviga väga hästi klappivat.
Miks soovitaksid õppida elektroonikat?
Koolis olen õppinud kõige rohkem, kuidas asju enda jaoks lahti mõtestada ja nende vahel seoseid luua. Elektroonika areneb meie ümber igapäevaselt ning puhtalt valemite või terminite pähe tuupimine sel alal huvilist kaugele ei vii, sest kõik muutub niivõrd kiires tempos. Sellesse maailma sisenedes on aga huvi korral võimalik leida endale väga huvitav ja igapäevaselt väljakutseid pakkuv töökoht, kus saab justkui iga päev uusi mõistatusi eelnevate teadmiste põhjal lahendada.
