Elektroonikadisaini insener
Taavi Salum, elektroonikadisaini insener
Taavi ei teadnud pärast keskkooli lõpetamist täpselt, mida ta tahaks edasi õppida, seega valis ta kutsekoolis eriala, mis käsitles eri teemasid – mehaanikast programeerimise ja elektroonikani. Praktikakogemused mitmes ettevõttes viisid ta lõpuks elektroonikaskeemide disainini ja praegu töötab Taavi Ericsson Eestis elektroonikadisaini insenerina.
Millised on sinu tööülesanded?
Minu tööülesanded saab jagada viite etappi: elektroonikaskeemi koostamine, trükkplaadi paigutuse disain, programmeerimine, elektroonika trükkplaadi funktsioonide kontrollimine ning vajaliku dokumentatsiooni koostamine.
Meie Ericsson Eesti riistvaradisaini osakond koostab testimisseadmeid Ericssonis toodetavatele digitaalseadmetele. Üks projekt kestab tavaliselt 6-12 kuud ja selle käigus läbin kõik viis tööetappi.
Esimeses etapis panen kirja kõik parameetrid ja funktsioonid, millele elektroonikaseade peab vastama. Seejärel uurin ja kaalun eri lahendusi ja elektroonikakomponente, millest elektroonikaskeem koosnema hakkab. Teises etapis projekteerin komponendid trükkplaadile ning ühendan need vaseradadega. Kolmandas etapis programmeerin mikrokontrollerit või programmeeritavat ventiilmaatriksit, kui need on elektroonikaskeemis. Neljas etapp algab siis, kui olen saanud kätte disainitud elektroonikatrükkplaadi ning seejärel kontrollin kõiki trükkplaadi funktsioone. Lõpuks koostan vajaliku dokumentatsiooni disainitud elektroonikaseadme kohta ning projekt lõpeb, kui disainitud trükkplaat töötab nii, nagu sai algselt kirja pandud. Kui ei, siis tehakse vajalikud muutused, et trükkplaat töötaks nii, nagu vaja ning siis lähme tagasi esimese etapi juurde ja parandame vea järgmise trükkplaadi versiooni jaoks.
Milline näeb välja sinu tööpäev tavaliselt?
Minu tööpäev üldiselt sõltub sellest, missuguses tööetapis ma parajasti olen. Kui on elektroonikaskeemi koostamise ja trükkplaadi paigutuse disaini aeg, siis ma väga palju laborisse ei satu, vaid olen kontoris. Ülejäänud etappide ajal veedan suure osa ajast laboris, kus programmeerin, verifitseerin ning vahel ka joodan elektroonikakomponente.
Mis sulle kõige rohkem meeldib enda töö juures?
Kõige rohkem meeldib mulle minu töö juures see, et iga projekt koosneb mitmest etapist, mille pikkus on täpselt paras minu jaoks. Tööülesanded ei muutu üksluiseks ja igavaks. Niipea kui hakkab tunduma, et üks tööetapp tüütab ära, siis enamasti kohe algabki järgmine periood, kus saab jälle midagi uut ja põnevat õppida ning teha.
Millised on suurimad väljakutsed sinu töös?
Suurim väljakutse minu töös on leida lahendusi, mida saaks hiljem uutes projektides kasutada, sest see kiirendab projektiprotsessi. Näiteks programmeerimises tuleks kood kirjutada nii, et ka järgmistes elektroonikaseadmetes saaks seda kasvõi osaliselt kasutada. Sama põhimõte kehtib ka elektroonikaskeemi koostamisel ning trükkplaadi paigutuse disainimisel.
Milliseid oskusi sinu töö nõuab?
Minu töö nõuab üpris mitmeid oskuseid ja ka teadmisi. On vaja baasteadmisi elektri ja elektroonika valdkonnast, tuleb osata mõelda kastist välja, kasutada mõõteseadmeid nagu ostsilloskoop ja signaali analüsaator, lugeda andmelehtedelt välja seda, mida on parasjagu vaja, sest alati pole mõtet lugeda kõike 1400 lehekülge. Lisaks tuleb osata kasutada simulatsiooni-, elektroonikaskeemide ja trükkplaadi paigutuse joonestustarkvarasid ning osata programmeerida ja jootmistöid teha. Oluline on ka osata dokumenteerida kõike nii, et hiljem saaks aru ning teha koostööd ja suhelda kolleegidega nii Eestist kui ka välismaalt.
Kui kaua oled sel erialal töötanud?
Elektroonika disaini insenerina olen töötanud üks aasta ja seitse kuud.
Mida sa õppinud oled? Miks otsustasid just selle eriala kasuks?
Olen lõpetanud Tartu Kutsehariduskeskuses mehhatroonika eriala. Õpingute ajal avastasin, et elekter ja natuke programmeerimist on need teemad, mis mind köidavad. Seejärel suundusin õppima Tallinna Tehnikakõrgkooli elektritehnikat ning leidsin, et kõige rohkem huvitab mind elektroonika ning täpsemalt elektroonika trükkplaatide disain. Tehnikakõrgkooli õpingute kõrvalt võtsin elektroonika ja programmeerimise valikaineid nii Tallinna Tehnikaülikoolist kui ka Brno Tehnikaülikoolist Tšehhis.
Tegin ühe suvepraktika Elvas Enicsis, olin seal SMA liini abi. Järgmisele praktikale läksin Ericssoni, kus mu vend töötas, sain tema soovitusel trükkplaatide parandajaks. Tegin seda neli kuud ja sain aru, et elektroonika on see, mis mulle meeldib. Siis olin Ericssonis tooteinsener, käisin seal kolm suve praktikal. Siis sain aru, et tahaksin teha midagi, mis on rohkem seotud disainimisega seoses ja tahaksin ise skeeme teha.
Minu järgmine eesmärk on saada magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolis elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal. Lisaks sellele olen internetist vaadanud paljusid õppevideoid ning läbinud elektroonikakursuseid. Internetist leiab palju kursuseid, näiteks Udemys on enam-vähem kõike. Soovitan noortel keskkoolilõpetatjel, kes ei tea, mida nad teha tahavad, otsida valdkond või eriala ja teha läbi mingi baaskursus, see võtab ehk nädal-kaks aega.
Miks sa valisid just Ericssoni tööandjaks?
Ericssonis saab võimalik omandada väga laiapõhjalised teadmised, neid rakendada ja muuta need kogemusteks. Töökeskkond on väga sõbralik, abivalmis, rahulik ja kõik mida vaja, on alati olemas. Ja kuna ma käin veel ülikoolis, siis tuleb Ericsson mulle vastu ning võimaldab mul õppeperioodidel töötada väiksema koormusega.
Töötasin vahepeal ka startupis, aga õpingute kõrvalt on Ericsson mõistlikum ja sobilikum minu jaoks. Ericssonis on nii palju eri inimesi ja insenere, siit on kergem õppida ja omandada kogemusi.
Olen käinud Ericssonis praktikal kuus korda ja olen iga kord teinud eri asju, mis on seotud päris tööga. Keegi ei mõtle välja praktikantide jaoks spetsiaalselt ülesandeid, vaid tehakse teiste inseneridega sama tööd. Siin tekib ka nägemus, kuidas toimub päris tootmine ja kui paljudest osadest see koosneb.
Miks soovitaksid noortele minna õppima elektroonikat?
Soovitaksin noortele minna õppima elektroonikat, sest iga aastaga kasutatakse aina rohkem elektroonikat eri seadmetes ning see tähendab, et elektroonika kui eriala ei kao tulevikus mitte kuhugi. Pigem just vastupidi, elektroonikaskeemide lugemise ja parandamise oskus on väga kindel valik. Lisaks tekitab elektroonika eriala tunnet, et sa oled ise midagi füüsiliselt valmis teinud.
