Dokumentatsiooni-insener

Dokumentatsiooni-insener

 

Rein Pihl, Incap Eesti dokumentatsiooniinsenerdokumentatsiooni-insener

Rein Pihl töötab Kuressaares Incapi tehases dokumentatsiooniinsenerina. Reinu hakkas elektroonika huvitama juba noorukieas, mil katsetas koolivenna soovitusi järgides isetehtud elektrikitarri raadioga ühendamist. Rein on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi (praegu Tallinna Tehnikaülikool) raadioinseneri eriala ning töötanud 26 aastat elektroonika ja elektromehhaanika valdkonnas.

Millised on sinu tööülesanded?

Minu tööülesannete hulka kuulub tootedokumentide ettevalmistus väljatöötluse staadiumist tootmise jaoks, dokumentatsiooni korrastamine ja kohandamine. Ühel pool on klient oma mõtetega, teisel pool on meie kui ettevõtte vajadused, mis kujul peavad meie dokumendid olema. Kliendi dokumendid tuleb eelnevalt kohandada tootmise jaoks, nii tootes kasutatavate komponentide nimekiri, mis kirjeldab, millistele nõuetele peavad komponendid vastama kui ka see, kuidas komponente tuleb monteerida, kuidas komponendid käivad korpusesse jne.

Milline näeb välja sinu tööpäev?

Olen osa uue tehnika tiimist ja meil on igal nädalal koosolekud, kus arutame, mis on kõige kiiremad tööd. Klient teeb kõigepealt algsed dokumendipaketid, siis me kontrollime, kas on piisavalt infot tootmiseks, vajadusel teeme siis vastavad järelpärimised. Osa meeskonnast hakkab tööle komponentide nimekirjaga ja koostab meie tehase jaoks vajalikud komponendikoodid, mis peavad järgima meie standardeid, et kõik saaksid üheselt aru, kuidas toode tuleb kokku panna. Kui see on tehtud, siis mina panen nimekirjad sellisesse formaati, mis oleks kõikidele arusaadav, nii töötajatele kui masinatele. Töö käib peamiselt tabelite ja joonistega.

Mis sulle meeldib enim oma töö juures? Mis sind enim motiveerib töös?

Tavaliselt on meil standardsed tooted, kandiline trükkplaat, mille peale pannakse komponendid ja testitakse. Aga kui on uued tooted, näiteks elektritõukerataste juhtimismoodulid, kus näed juba lõpptulemust ja kohandatud toode on tõukeratta peal ning näed, kuidas keegi sellega edasi liigub, siis see on väga huvitav – näha lõpptoodet lähedalt, kuidas toode kliendi käes töötab.

Millised on sinu töös suurimad väljakutsed?

Meil on ka noori ja rohelisi kliente, kes alati ei tea veel täpselt, mida tootmise jaoks on tarvis, näiteks ei ole tasemel andmefaile. Siis ei saa päris nii teha, et võtame paberi ette ja kõik saab kohe tehtud. Peame väga täpselt saadetud info üle kontrollima ja uurima, kas kõik on õige, et oleks täielik kindlus, et lõpuks tuleks toode õigesti välja. Kuna kliendid aga reeglina soovivad, et asjad saaksid kähku valmis, siis üldiselt saab sellised asjad kiiresti korda.

Tehnoloogiad on üldiselt tuttavad, aga komponendid lähevad üha väiksemaks, silmanägemine peab hea olema ja masinad täpsed.

Milliseid oskusi su töö nõuab?

Tuleb tunda tootmisprotsesse ja komponente, peavad olema inseneritasemel elektrooniku teadmised, et olla kindel, et töö, mida teed, oleks õige. Pead ära tabama ka selle, kui klient on teinud apsaka, selleks peab olema lai silmaring tehnoloogiate ja komponentide osas, mis tuleb kogemustega. Teooria õppimine on üks asi, aga tuleb ka palju tegeleda reaalsete asjadega ja tunda huvi teema vastu.

Miks otsustasid asuda õppima elektroonikat?

Lapsepõlvest peale, nii et kusagil peale 10. eluaastat tekkis tehnikahuvi, algselt oli huvi mehaanika ja mootorite vastu. Siis tuli traadimuusika aeg, kui esimesed elektrikitarrid olid laval, siis tekkis nende vastu huvi, tuli esimene kitarr vineerist välja lõigata. Selleks, et saaks kitarri läbi raadio mängida, oli vaja elektroonikat õppida. Paar koolivenda soovitas, et pane see skeem nii kokku ja kui see esimene võimendi hakkas tööle ka, siis oli vaimustus nii suur. See oli 7.-8. klassis. Sellest peale huvi süvenes, peale keskkooli ei olnudki muud valikut, kui elektroonikat edasi õppida.

Kaua oled sel erialal töötanud?

26 aastat. Olen kogu elu töötanud elektroonika tootmise, väljatöötamise ja hoolduse peal ning olnud seotud elektroonika ja elektromehaanika valdkonnaga.

Miks soovitaksid õppida elektroonikat?

Kui on olemas mingi huvi tehnika vastu, siis puhast mehaanikat on nüüd harva leida. Enamus seadmeid ja tooteid on pigem mehhatroonika – elektroonika juhib, mehaanika täidab ja see annab minu meelest piisava motivatsiooni elektroonikaga tegeleda. Nii et kui on olemas kogemus iseliikuvaid Legosid kokku panna, on hea algus olemas.