TEGEVJUHT
Veiko Vaher, tegevjuht
GPV on Euroopa suuruselt teine elektroonika tootmisteenuste (EMS) ettevõte ning kontserni üks suuremaid tootmistehaseid asub Eestis. Tegevjuht Veiko Vaher asus ettevõtet tüürima eelmisel aastal, omades tootmisettevõtte juhtimise kogemust teistest sektoritest. Ka tema ülikooliõpingud keskendusid tootmisele – Veiko on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikainsenerina tootmise tehnoloogia ja organiseerimise erialal. Uurisime temalt, mida kujutab endast ühe elektroonikatööstuseettevõtte juhtimine.
Millega tegeleb GPV Eesti üksus?
GPV Eesti üksuses toodame trükkplaate ja tööstuselektroonikat. Tänaseks on meil tööl üle 1000 inimese ning lisaks Elva tehasele avasime hiljuti uue tootmisüksuse ka Tartus. Kogu grupis oleme nii töötajate arvult kui ka ärimahult teised. Lisaks tootmispersonalile on meil tööl üle 60 inseneri, kes igapäevaselt tegelevad uute toodete juurutamisega, suhtlevad klientidega ja tegelevad tootmisprotsesside arendamisega.
Kuidas jõudsid GPVsse?
GPVsse mind kutsuti. Ma polnud enne GPV-d elektroonikatööstuses töötanud, kuid eelnev tootmise juhtimise kogemus on mul metallitööstusest. Kui sul on hea meeskond ei ole see suur probleem. Ma pole kunagi püüdnud saada ettevõttes kõige targemaks. Ma väga usaldan meeskonda kellega töötan, ja üritan neilt õppida. Ma ei eelda ega looda, et saan nende tasemele või neist targemaks nende valdkonnas. Elektroonikatööstuse juhtimine on sarnane iga tootmisettevõtte juhtimisega. Tootmine on tootmine oma spetsiifiliste valdkondadega ja neid valdkondi juhivad inimesed, kes on pädevad.
Millised on sinu tööülesanded tegevjuhina? Milline näeb välja sinu tavaline tööpäev?
Ka minu laps küsis, mida ma tööl teen ja ega ma ei osanudki talle hästi vastata. Minu ülesanne on tagada, et kõik ettevõttes toimiks ja et klientidele, partneritele ja töötajatele antud lubadustest peetakse kinni. Samuti on minu ülesanne tagada, et õiged inimesed töötaksid õigetel kohtadel ning et ettevõttes oleks motiveeriv töökeskkond, kus inimesed töötaksid meeskonnana kokku. Hindan väga meeskonnatööd ja seda mitte klišeena, vaid sisuliselt.
Igapäevane töö sisaldab 80-85% suhtlemist ettevõtte sees ja 15-20% ettevõtte esindamist väljapoole. Sellest üle jääval ajal (mida selle jaotuse järgi ei ole) vastan e-kirjadele ja püüan aidata oma inimesi nende küsimustes. Kuna intensiivset suhtlemist on väga palju ja päevad on täidetud, siis muuga ei jõuagi tegeleda. Olen püüdnud leida ühe tööpäeva nädalas, kus kalender on tühi ja millal saaks tehtut analüüsida, sest muidu oled kui orav rattas ja mõtlemiseks aega ei jäägi. Õnnestub see reaalsuses siiski ehk paaril korral kuus.
Millised on sinu töös suurimad väljakutsed?
Väljakutseks on luua kokku töötav meeskond ja motiveeriv töökeskkond. Selleks on esmalt vaja leida meeskonda õiged inimesed õigetele kohtadele. Järgmine samm on panna need inimesed koos meeskonnana tööle, nii et nad oleksid motiveeritud ja tahaksid seda tööd teha. Kui juhina saad öelda, et sul on toimiv ja motiveeritud meeskond, siis oled oma peamise rolli täitnud. Juhina pead ka jälgima, et keegi poleks ülekoormatud ja kellelgi poleks läbipõlemise ohtu. Kui lood meeskonna inimestest kes teevad oma tööd hingega ja pühendumisega siis on seal alati ka läbipõlemise oht. Need kes käivad ajaviiteks tööl, nemad ei põle kunagi läbi, aga neid õnneks minu meeskonnas ka pole.
Samuti on väljakutse valida pidevalt muutuvates oludes ettevõttele õige strateegia, et oleksime õigel teel ja ettevõtte tervis oleks korras, ettevõte suudaks teenida kasumit, suudaks hajutada riske ning poleks liiga sõltuv ühest kliendist, tarnijast või valdkonnast. Väga pikaajalist strateegiat pole minu arvates mõistlik teha, kuna see võib hakata takistama dünaamilist arengut.
Juhina vastutad, et ettevõte oleks terve ja jätkusuutlik, et suudaksime õigeaegselt maksta kokkulepitud töötasu oma rohkem kui 1000 töötajale ja et peaksime kinni nendest lubadustest, mida oleme andnud oma inimestele, klientidele ja partneritele.
Mis sulle meeldib ja motiveerib enim oma töö juures?
Mind isiklikult motiveerib võimalus midagi paremaks muuta, otsuseid meeskonnaga arutada, vastu võtta ja ellu viia. Selles töös pole rutiini – iga päev on uus. Tootmine, sõltumata kas tegemist on elektroonika-, metalli või toiduainetööstusega tähendab pidevat kriisijuhtimist. Tootmises sellist olukorda ei eksisteeri, et istud maha ja naudid olukorda, kus kõik toimib ideaalselt. Tegeleme kriisidega igapäevaselt, kuid selle kõrvalt tuleb leida aega ja motivatsiooni tegeleda ka ettevõtte arendamisega.
Millised oskused on sinu arvates tegevjuhi töös kõige olulisemad?
Kuna 80% tööst moodustab suhtlemine, siis on kuulamise ja suhtlemise oskus väga olulised. Tuleb osata kuulata ja aru saada, mida inimesed su ümber räägivad ja teha õiged järeldused.
Samuti on oluline hea meeskonna tunnetus, et ära tunda, kas meeskond töötab kokku või mitte. Mulle väga meeldib võrdlus ettevõtte juhtimise ja orkestri dirigeerimise vahel – sul võivad olla maailma parimad muusikud, aga dirigendi roll on panna nad koos mängima ja kõlama. Õiged inimesed tuleb leida õigetele kohtadele ja luua neile motiveeriv keskkond. See oskus tuleb ajaga ja nõuab kogemust.
Milliste töötajate järele on teil kõige suurem puudus?
Heade töötajate järgi on alati puudus. Meil on palju spetsiifilise oskusega ametikohti, kus me ei eeldagi leida tööturult valmis inimesi. Püüame leida inimesi, kellel on soov areneda ja õppida, ning koolitame nad ise välja. Meil on selleks tööl koolitajad ja olemas eraldi koolitusklass.
Kuidas valite omale töötajaid? Mis on olulisim?
Oluline on, et inimesel oleks soov tööd teha, õppida ja areneda. Ka ülikooli lõpetanud insener ei valda esimesest päevast kõiki ettevõttes vajalikke oskusi. GPV grupis on meil kokku 8000 inimest ja 19 tehast ning meil on, mida üksteiselt õppida ja jagada kolleegide vahel.
Miks soovitaksid noortel valida edasiõppimiseks just elektroonikaga seotud erialasid?
Elektroonika on kõikjal meie ümber ja selle osakaal ajas ainult kasvab. Elektroonikat õppides ei ole vaja muretseda, kas sa tulevikus leiad huvitava ja tasuva töö või mitte. Mul on oma tööelust kogemus, kus otsides ettevõttesse müügijuhti saad valida rohkem kui 100 kandidaadi vahel, kuid otsides head inseneri saad avaldusi, mille vahel valida, vaid 3-5. See näitab heade inseneride tööalast hõivatust ja motiveeritust oma töökohal. Ükski hea insener tänasel päeval tööta ei ole.
Kui vaadata maailmas toimuvaid trende, näiteks rohepööret, siis selle elluviimiseks on kindlasti vaja elektroonikat. Vajadus elektroonikatoodete järgi kasvab kiiresti, selles ei ole küsimust. Kui õpid elektroonikuks ja arendad ennast, siis oled tulevikus tööturul väga heas positsioonis.
