Tiimijuht/programmeerija
Talis Tiivoja, tiimijuht/programmeerija
Talis tundis end keskkoolis tugevana just reaalainetes ja otsustas ülikoolis õppida elektroonikat. Nüüdseks on ta jõudnud programmeerimise juurde ja töötab tiimijuhi/programmeerijana asjade interneti ja autonoomsete süsteemide arendusettevõttes Krakul.
Millised on Sinu tööülesanded?
Minu tiimis on hetkel koos minuga seitse liiget – tarkvara- ja riistvaraarendajad ning müügi ja projektijuhtimisega tegelev inimene. Tiimijuhina kuuluvad minu tööülesannete hulka meeskonna igapäevatöö juhtimine ja ülesannete jagamine, et kõigil oleks millega tegeleda, ning tiimi igakülgne abistamine. Olenevalt projektist tuleb olla ka vahelüli kliendi ja meeskonna vahel. Samuti tegelen projektides ise arendustööga.
Milline näeb välja Sinu tööpäev?
Iga tööpäev on erinev. Hommikuti vaatan esimesena üle oma e-kirjad, kas sinna on tulnud mingit olulist infot klientidelt. Kui insenerid on oma koodi eelmisel päeval pilve lükanud, siis vaatan üle ka need. Seejärel hakkan tegelema enda projektidega – kas tegelema arenduse või projektijuhtimise ülesannetega, nt dokumentatsiooni või klientide küsimustega. Päeval on sageli ka koosolekuid kas meeskonna või kliendiga.
Suhtlust on töös palju – mida suurem on projekt, seda suurem on ka kliendi huvi ning täpsustavaid küsimusi, millele kiiresti vastata, tuleb rohkesti. Väiksemate riistvaraprojektide puhul on olukord kergem – seal suhtleb insener otse kliendiga, kuna on pädev koheselt küsimustele vastama ja suhtlus on vahetum.
Mis on Sinu töös enim rahuldust pakkuv?
Arenduse poolelt pakub kõige rohkem rahuldust, kui suudan leida lahenduse mõnele probleemile, millele olen pikalt lahendust otsinud.
Meeskonna juhtimise poolelt peaksin olema meeskonnaliikmetele esimene kontakt, kelle poole pöörduda, kui tekib mõni küsimus. Rõõmu pakub, kui näen, et minu abist on kasu ning kui meeskond suudab toimida efektiivselt. Meeldiv on samuti näha, kui klient on loodud lahendustega rahul ning meie loodud tooted abistavad nende ettevõtte arengut.
Millised on Sinu töös suurimad väljakutsed?
Kuna olen ametikohal värske, siis osaliselt kindlasti on klientidega suhtlus minu jaoks veel väljakutse.
Väljakutseks on ka projektid, kus tegemist on uute tehnoloogiate ja uute platvormidega. Alati on mugavam tegeleda tuttavate asjadega, millega oled juba varem kokku puutunud ja mille puhul juba ohukohti tunned. Uute asjadega on alati learning curve sees ja on vaja pidevalt ennast arendada, kuid see meeldib mulle.
Milliseid oskusi Sinu töö nõuab?
Kindlasti nõuab töö head suhtlemisoskust, mida on vaja nii klientidega suhtluses kui meeskonnajuhtimises. Oluline on olla ise avatud, et inimesed oleks valmis su juurde probleemide ja küsimustega pöörduma. Vaja on ka ajaplaneerimise oskust, kuna ennast tuleb jagada erinevate projektide vahel ja eeldus kõigele on muidugi tehnilised teadmised.
Kaua oled sel erialal töötanud?
Olen erialal töötanud alates ülikooli viimasest aastast ehk praguseks kuus aastat. Enne Krakuliga ühinemist töötasin pelletite põletitega tegelevas ettevõttes. See erines oluliselt praegusest tööst, kuna kogu arendustöö oli ühe ettevõtte keskne. Tehes tööd mitmele kliendile korraga, pead alati kaaluma oma aega ja kliendi vajadusi, aga juhul, kui oledki nö kliendi juures tööl, saad küsimustele üle ukse vastused. Praeguses töös mulle aga meeldib, et tuleb end pidevalt hoida kursis uute tehnoloogiatega, et neid üldse osata klientidele pakkuda, kuna tellitavad lahendused peaksid kestma pikemat aega.
Mida oled Sa õppinud? Miks otsustasid just selle eriala kasuks?
Õppisin TalTechis eriala nimega „Elektroonika ja bioonika“, mis on nüüdseks uue nimega “Riistvara arendus ja programmeerimine”. Õppisin küll elektroonikat, kuid läksin programmeerimise peale üle. Riistvara programmeerimisel on elektroonika tundmine kindlasti eelduseks.
Minuga kahjuks lood niimoodi polnud, et oleksin juba nooruses olnud suure huviga elektroonika vastu ning lapsena raadioid ja telekaid lahti lammutanud. Keskkooli lõpetades ja erialavalikut tehes siiski teadsin, et tahan midagi tehnilise poole pealt õppida. Matemaatika ja reaalained olid minu tugevused. Kaldusin IT poole, aga huvi oli ka selle vastu, kuidas asjad töötavad ja see panigi elektroonika peale mõtlema. Kui inimestele öelda, et tegelen programmeerimisega, tuleb enamasti neile silme ette, et istud päev otsa arvuti taga ja tegeled mõne veebilehe programmeerimisega. Sageli ei tulda selle peale, et meid ümbritsevad elektroonikaseadmed ei tööta iseenesest ja neid on vaja ka programmeerida.
Miks soovitaksid noortele minna õppima elektroonikat?
Eriala on küll keeruline, kuid karjäärivõimalused on väga head. Kindlasti on see üks aladest, millel on ka tulevikus palju perspektiivi ja mis suudab jätkuvalt pakkuda huvitavaid väljakutseid. Tehnoloogia on pidevas arengus. Kui algas digitaliseerimine, algas ka suur nõudlus IT-spetsialistide järele. Nüüd on näha, et paljud seadmed muutuvad “targaks” ja hakkavad internetti ühenduma, mis tähendab, et üha rohkem on vaja spetsialiste, kes oskaksid neid lahendusi välja töötada.
