Komponendiinsener

Komponendiinsener

Neeme Laanemets, komponendiinsener

Neeme töötab rahvusvahelises elektroonikaettevõttes Incap komponendiinsenerina ning ta teab täpselt, kuidas leida iga elektroonikaseadme tootmiseks vajalikud elektroonikakomponendid ja -materjalid. Neeme on veendunud, et kuigi elektroonika on praegu jäänud palju räägitud tarkvaraarenduse varju, siis ükski tarkvara ei saa kuidagi hakkama ilma riistvara – elektroonikata.

Uurisime Neemelt tema töö ja ametivaliku kohta lähemalt.

Missugune on komponendiinseneri tööpäev?
Minu tööülesanneteks on tootmiseks vajalike komponentide andmebaasi haldamine ja komponentidele sobilike alternatiivide leidmine. Lisaks määran kliendi tellimuste materjalide saadavuse, selgitan välja, missugused materjalid on olemas ning töötan läbi tarnijate poolt edastatud muudatuste teated, mis võivad mõjutada komponentide saadavust või sobivust.

Mis on Sinu töös enim rahuldust pakkuv?
Ikka õnnestumised. Kui esmalt, siis kui ametit õppisin, olid olulised ennekõike isiklikud õnnestumised, siis nüüd kui olen tööstuses juba ligi 18 aastat töötanud, elan rohkem kaasa ettevõtte kordaminekutele.

Millised on Sinu töös suurimad väljakutsed?
Detailid. Saatan on detailides, kui tuntud fraasi kasutada. Kuna elektroonika töötab korrektselt ainult siis, kui kõik detailid on õiged, siis ei tohi vähimatki komponenti, koodi, tähte ega numbrit nö üle lasta. Mida varasemas faasis viga tehakse ja mida hiljem ta ilmneb, seda kulukamaks kogu protsess läheb. Seega, kõige suurem väljakutse on tegelikult vigade vältimine.

Milliseid oskusi Sinu töö nõuab?
Inseneri tööks on kindlasti vaja baasteadmisi komponentidest ja nende funktsioonidest ning arusaamist, kuidas töötab elektroonika tootmise teenust pakkuv (EMS) ettevõte ja kuidas siin tooteid koostatakse. Väga oluline on tunda komponentide tootjaid ning ka tarnijaid, et leida võimalikult kiiresti ja efektiivselt vajalik materjali või komponendi asendus.

Mida oled Sa õppinud? Miks otsustasid just selle eriala kasuks?
Omandasin keskerihariduse Tallinna Polütehnikumis, kus minu erialaks oli raadioside, raadiolevi ja televisioon. Sealt sain esmased tehnilised baasteadmised. Komponendiinseneri kutset ei ole ma kunagi koolis õppinud, selleks vajalikud teadmised ja kogemused olen omandanud töö käigus. Ka pakkumise sellele ametikohale leidsin juhuslikult, kui olin partnerettevõttes abiks. Minu jaoks oli see pea ees tundmatusse hüppamine.

Miks soovitaksid noortele minna õppima elektroonikat?
Ilma elektroonikaseadmeteta ei saa me enam kusagil hakkama. Selleks, et elektroonikaseadmeid koostada, on vaja haritud inimesi. Nii neid, kes panevad seadmed kokku, aga ka neid inimesi, kes uusi seadmeid välja mõtlevad ja disainivad. Kuigi tänapäeval on fookus liikunud paljuski tarkvaraarenduse peale, siis tarkvara ei saa kuidagi hakkama ilma riistvara – elektroonikata, mille peal töötada.