Sardsüsteemide insener

Sardsüsteemide insener

Kaarel Koppel, Krakuli sardsüsteemide insener

Kaarel on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuseõppes elektroonika ja telekommunikatsiooni eriala ning töötab Krakulis sardsüsteemide insenerina. Kaarel on töötanud elektroonikasektoris enam kui aasta aega.

Millised on sinu tööülesanded?

Olen sardsüsteemide insener. Sardsüsteem on elektroonikakomponentide kooslus, mis omab kindlat funktsionaalsust ja täidab, tüüpiliselt mikroprotsessori juhtimisel, kasutajale vajalikke ülesandeid. Sardsüsteemid aitavad eri seadmete näol lahendad paljusid probleeme, automatiseerida ja tuua mugavust igapäevaellu. Mu tööülesanded Krakulis on kõik, mis on elektroonikaga seotud, nii disain kui ka uurimistöö, mille lõpptulemusena valmib reaalne seade, samas ka jootmistööd, plaatide parandused. Suurem osa ajast möödub arvutilaua taga disainides. Kui disainitud plaat on tehasest tulnud, siis disaini funktsionaalsust verifitseerides saab arvutiekraani tagant rohkem eemale ja käed külge panna. Nädalas tuleb mõne korra ette ka väiksemaid jootmistöid.

Milline näeb välja sinu tööpäev?

Oleneb väga, mis projektidega tol päeval töötan. Kui on projekt, mis on arendusfaasis, siis tavaliselt hakkan tegema elektriskeemi. Kui skeem valmis, saab hakata trükkplaati joonistama. Kui on käsil skeemi koostamise faas, siis iga skeemi osa peale võib kuluda terve tööpäev (oleneb skeemi raskusest), see võib kohati olla üksluine, aga vahel jällegi väga huvitav, sest ei tea ette, millised takistused võivad ette tulla. Tegelen konkreetsete asjadega, ehitan skeemi või joonistan trükkplaati, kui vaja, siis parandan plaate. Projektidest on üks lemmik olnud nutikas malelaud. Tegemist oli väga suure trükkplaadiga, puutetundlik malelaud võimaldas wifi või bluetoothi kaudu telefoniäpist näha, kuidas malenupud laual liiguvad.

Mis sulle meeldib enim oma töö juures? Mis sind enim motiveerib töös?

Kõige rohkem meeldivad väljakutsed. Kui näiteks uurimistöö faasis saad aru, kuidas asjad peaksid töötama ja kui läheb arenduseks, siis võib tulla ette takistavaid olukordi, mille peale kohe ei osanud tulla ja siis tuleb leida lahendus, kuidas need takistused ületada. Kõige suurem motivatsioon on muidugi see, kui lõpuks reaalselt sinu tehtud plaati või seadet saad käega katsuda ja näed, kuidas on pika arenduse tulemus vilja kandnud.

Samuti meeldib see, et iga projekt on nii erinev ja sa ei või kunagi teada, et mis sorti projekt seekord su lauale satub. Igav kohe kindlasti ei hakka.

Millised on sinu töös suurimad väljakutsed?

Väljakutseid esitavad sellised valdkonnad, millega ma ei ole varem suurt kokkupuudet omanud. Mingite projektide raames võib tulla olukordi, kus ei tunne mingis valdkonnas end nii kindlalt või konkreetne probleem vajab ebaharilikke lahendusi. Et väljakutsed seljatada, tuleb end pidevalt harida.

Milliseid oskusi sinu töö nõuab?

Külma närvi. Kui mingid asjad kohe välja ei tule, siis ei tohi alla anda, vaid tuleb end nii kaua pushida, kuni saad aru, miks asjad ei tööta. Kui omad arusaama, miks mingi asi ei tööta, siis see on suureks abiks asjade tööle saamisel. Võib ka öelda, et oskus asju analüüsida on väga oluline. Ja kui eri plaatide parandamiseks läheb (jootmistööd), siis on tarvis kindlat kätt ja täpset silma.

Miks otsustasid asuda õppima elektroonikat?

Kui keskkool läbi sai ja oli aeg sisseastumisavaldusi saata, siis mul ei olnud õrna aimugi, mida õppida tahtsin. Elektroonika ja telekommunikatsiooni eriala kirjeldus ja see, mis väljundeid eriala lubas, tundus väga huvitav. Olen lapsest saati elektroonilisi asju uurinud ja parandanud. Ma olin selline laps, et kui sain näiteks uue puldiauto, siis oli vaja see esimese asjana lahti kruvida ja vaadata, mis seal sees on ja mis ta liikuma paneb. Väga huvitas väiksena see, et kuidas selline maagiline kast nagu “raadio” töötab ja mis moodi on võimalik, et keegi kuskil kaugel räägib ja mina kuulen teda oma kodus. Ega asju lahti kruvides tihti aru ei saanud, et mis seal täpsemalt sees toimub ja see soov aru saada vaikselt viiski elektroonika õpinguteni. Otsustasin selles valdkonnas oma teadmisi laiendada. Ma ei kahetse, et seda õppima läksin.

Miks soovitad õppida elektroonikat?

Elektroonika on eriala, kus saad lisaks peaga töötamisele ka käed külge panna reaalsetele asjade. Eriala on ääretult väljakutsuv, kui väljakutsed meeldivad, siis soovitan elektrooniku eriala proovida. Ülikoolist omandad väga head teoreetilised teadmised, mis on oluline alus praktilisele poolele. Insenerina on paljud uksed sulle valla ja kindlasti soovitan kõigil elektroonikahuvilistel elektroonikat õppima minna!