Rahvusvaheline kliendihaldur
Janel Kartau, rahvusvaheline kliendihaldur
Janel Kartau on tänaseks töötanud maailma ühes suurimas elektroonikakomponentide tarnetega tegelevas ettevõttes Arrow Electronics ligi 20 aastat ja olnud tunnistajaks elektroonikaturu kiirele arengule. Rahvusvahelise kliendihaldurina (Global Account Manager) on tema vastutada, et tootjani jõuaksid kõik vajalikud komponendid, mida ainuüksi ühe toote puhul võib olla sadu. Uurisime Janelilt tema töö kohta lähemalt.
Millega tegeleb Arrow Electronics ja millised on Sinu tööülesanded rahvusvahelise kliendihaldurina?
Lihtsustatult seletades, elektroonikat sisaldava toote valmistamiseks on vaja erinevaid komponente, mida ühe toote puhul võib olla sadu. Meie ülesanne on vastavalt kliendi tootmisplaanile vajalikud komponendid õigeaegselt temani tarnida. Arrow Electronicsi klientideks on elektroonikatootjad väga erinevatest valdkondadest – tööstuselektroonika, meditsiiniseadmed, autotööstus jne.
Rahvusvahelise kliendihaldurina kuulun globaalsete strateegiliste klientide meeskonda, kus konkreetselt minu meeskonda kuulub neliteist inimest – lisaks mulle Tallinnas, on minu meeskond Ungaris, Hiinas ja Malaisias. Minu kliendiks on rahvusavaheline elektroonikakooste teenust pakkuv ettevõte, omades tehaseid nii Euroopas kui Aasias. Vastutan kliendisuhete, lepingute ja tarneahela eest. See sisaldab nii strateegilisi pikaaegseid kui ka lühiajalisi plaane.
Milline näeb välja Sinu tööpäev?
Töös kindlasti rutiini ei ole. 70% minu ajast võtavad erinevad koosolekud Teamsi keskkonnas, kas siis oma kliendi, komponendivalmistajate, lõppklientide või oma meeskonnaga. Suhtlusvõrgustikku kuulub sadu inimesi, kellega teen tihedalt koostööd. Enamjaolt käib kogu suhtlus inglise keeles, kuna tegemist on vägagi rahvusvahelise alaga ja nii kliendid, komponentide valmistajad ja ka oma meeskond asuvad erinevates maailmapaigus. Suhtlemises on oluline arvestada ka ajavahega, kuna töö käib globaalsel tasandil.
Ülejäänud 30% ajast kulub planeerimisele, kokkulepitud strateegiate elluviimisele, jälgimisele, kus me plaanis hetkel asume, ning protsesside efektiivsemaks ja paremaks muutmisele.
Mis on Sinu töös enim rahuldust pakkuv?
Elektroonika on tänapäeval kõikjal meie ümber ja selles valdkonnas toimub pidev areng. Olla selle kõige keskel ja lähedalt seotud uute toodete väljatöötamise ja turuletoomisega on äärmiselt põnev. Meie tegeleme uute toodetega sageli juba viis aastat enne, kui see jõuab tavatarbijani.
Millised on Sinu töös suurimad väljakutsed?
Tegemist on globaalse äriga, mis tähendab, et tootedisain ehk tootearendus võib olla tehtud ühes maailmajaos, tootmine aga teises või isegi mitmes maailmajaos paralleelselt. Samuti võib nii tootedisain kui ka tootmise koht muutuda ja kõike seda logistikat tuleb hallata.
Viimase aasta väljakutseks on ka komponentide tarneraskused – nõudlus ületab oluliselt pakkumist. Komponentide tarneajad võivad olla pikemad kui aasta ja seega on äärmiselt oluline pikaaegne planeerimine. See näitab, kuidas elektroonikatööstus buumib ja nõudlus nutikate toodete järele, mis kõik vajavad elektroonikat, üha kasvab. Lõppu ei ole paista – see on alles algus!
Milliseid oskusi Sinu töö nõuab?
Kindlasti on vajalikud baasteadmised elektroonikast ja erinevatest komponentidest, head suhtlemisoskust ning stressitaluvust. Kuna tegemist on globaalse äriga ja kogu suhtlus käib võõrkeeltes, peaks oskama vähemalt inglise keelt. Samuti on vajalik olla avatud muudatustele. Kui muudatusi kardad, siis see tekitab lisastressi, ja selles valdkonnas on muutusi pidevalt.
Kaua oled sel erialal töötanud?
1. juulil täitub 20 aasta ja olen kogu selle aja töötanud Arrow Electronics’is.
Mida oled Sa õppinud? Miks otsustasid just selle eriala kasuks?
Olen õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis arvuti ja süsteemitehnika inseneriks. Aastaid hiljem õppisin veel lisaks ärijuhtimist, et täiendada oma teadmistepagasit ka finants vallas. Ma ei ole puhas insener, vaid minu töö seob juurde ka majandust ja finantsteadmisi. Tagasi vaadates, oleks tegelikult tahtnud õppida elektroonikat ja tootearendust, kuid sel ajal ei olnud sellist eriala olemas.
Miks soovitaksid noortele minna õppima just elektroonikat?
Minu jaoks on elektroonika maailm olnud põnev esimesest päevast, kui asusin tööle sellel alal. Selle 20 aasta jooksul olen näinud lähedalt, kuidas elektoonikaturg on pidevalt kasvanud ja muutunud ning sellel ei paistagi lõppu. Ma ütleks, et viimastel aastatel on areng eksponentsiaalselt kiirenenud. Me räägime erinevatest IoT võimalustest, tarkadest kodudest, iseliikuvatest sõidukitest jne. Hetkel on valitsemas olukord, kus nõudlus elektroonika järele ületab oluliselt pakkumist ja tehakse suuri investeeringuid, et tootmistega järgi jõuda. Nagu me kõik teame, on puudus IT-inimestest, sama on seis elektroonika vallas. On lõputult võimalusi, kuidas uued elektroonikat sisaldavad lahendused saavad meie kõigi igapäevatoimetusi lihtsustada. See on kindlasti üks nendest aladest, mis jõudsalt kasvab, mitte ei kahane.
Elektroonika valdkonnas saad ise midagi käegakatsutavat luua. Kui sul on ideed/visioon ja teadmised kuidas asju teha, on võimaluste põld suur ja lai..
