Teadur-etalonihoidja

TEADUR-ETALONIHOIDJA

Kristjan Tammik, Metroserdi teadur-etalonihoidja

Metroserdi teadur-etalonihoidja Kristjan Tammik räägib oma 20 aasta pikkusest kogemusest ja kasvamisest koos ettevõttega. Tulnud ettevõttesse otse koolipingist, tehnilise füüsika bakalaureuseõppest, tegutseb ta täna temperatuuri teadur-etalonihoidjana.

1. Millega etalonihoidja igapäevaselt tööl tegeleb?

Etalonihoidja vastutab oma valdkonna riigietaloni eest, minul on selleks temperatuuri riigietalon. Riigietalon ei ole üksik objekt kapis, see on seadmete komplekt, nõuetele vastav laboriruum, metoodikad, oskused ja seda kõike toetav kvaliteedisüsteem. Kõigi nende korrasoleku ja (koos)toimimise tagamine on etalonihoidja ülesanne. Eestil on olemas riigietalonid, et tagada mõõtetulemuste jälgitavus ja rahvusvaheline seostatus, seega ka mõõtmiste ja kalibreerimiste teostamine. Eestis kõige täpsemal tasemel on etalonihoidja ülesanne.

2. Kuidas jõudsid Metroserti? Milline on olnud sinu karjäärikõver?

Õppisin Tallinna Tehnikaülikoolis tehnilist füüsikat. Ema nägi Metroserdi kuulutust ja soovitas kandideerida. Pool aastat kulus CV saatmisest, kui siis kutsuti vestlusele.

Esimesed kümmekond aastat tegin puhtalt kalibreerimist, taatlust ja teisi mõõtmisteenuseid erinevates valdkondades. Viis aastat olin poole kohaga etalonihoidja ja poole kohaga kahe valdkonna spetsialist. Viimased kaks aastat olen olnud ainult temperatuuri etalonihoidja ja mõni aeg tagasi sain ametinimetuseks teadur-etalonihoidja.

3. Mõni suurem väljakutse tööl?

On asju, mis on korda saanud ja mis on olnud suure väljakutsega. Eks see töö ongi selline, näiteks veearvestite taatlusstendi täiesti nullist projekteerimine, valmistaja leidmine, kokkupanek ja töökorda saamine. Kui arvestada sellise keeruka seadme maksumust, siis on see suur vastutus. On väiksemaid asju ja kliendijuhtumisi, mis ükshaaval on meeldejäävad, aga välja tuua neist ühte ja ainsat on keeruline.

4. Mis sind igapäevaselt rõõmustab?

Ükski päev selle kahekümne aasta jooksul ei ole olnud korduv. See ei ole nii, et iga päev peaksid üht ja sama liigutust tegema, üht ja sama probleemi lahendama. See ei olegi võimalik, sest kui selle ühe päeva ära lahendad, siis ei saa seda enam uuesti teha. Mulle meeldib mitmekesisus, et päevad on erinevad, tulevad erinevad väljakutsed, erinevad probleemid.

Mulle meeldib, et oma tegevusega saan teisi aidata mitte ainult meie maja sees, vaid et see on ka riigile vajalik. See võib-olla ei paista kohe välja, aga kui hakata seda enda jaoks lahti mõtestama, siis kõik need väikesed asjad, mida me teeme, kindlustavad ka näiteks töö turvalisuse ja inimeste tervishoiu. Näiteks, et inimestega ei juhtuks õnnetusi või et rahaliselt ei saaks keegi petta. Minu jaoks on oluline, et saame igapäevatöödes ühiskonnale kasuks olla.

5. Kuidas mõjutab tehisintellekt metroloogiat? Milline on metroloogia tulevik?

Kui mõtlema hakata, on tehisaru ka omamoodi mõõteseade, millesse paned andmed sisse ja saad mingisuguse tulemuse. Kui küsin AI käest küsimuse, siis kui suur on tõenäosus, et ta vastab õigesti? See on seotud määramatusega, samamoodi nagu metroloogias meie poolt teostatud mõõtmised. Meie anname vastuseks näiteks, et saadud mõõtetulemused on 95 protsendi tõenäosusega teatud vahemikus. AI-ga on samamoodi, et esitad küsimuse, ta annab sulle vastuse.

6. Milline on metroloogia tulevik?

Kuna metroloogias pidevalt andmemahud suurenevad, siis võib metroloogia areneda näiteks sinna suunas, et palju olulisemaks muutub statistika. Suurte andmemahtude alusel saab ennustada väga palju asju ette ka mõõtmiste valdkonnas ja see võimaldab mõõta ka kaudselt. Ehk siis, ma teen mingisuguse ennustuse mõõtmistulemuse kohta ja ei pea igakord otse mõõtma, vaid ainult vahepeal kontrollima; osa tööst teeb ära võimekas tehisaru.

Eks kõik mõõtmised trügivad ka kvanttehnoloogia poole. Kõiki suuruseid saab kvanttehnoloogia alusel varsti mõõta. Vaatame, mis tuleb, ja üritame end kogu aeg maailmas toimuvaga kursis hoida. Me püüame täna ka üle-euroopalistes
projektides võimalikult palju kaasa lüüa, vähemalt sellepärast, et siis on jalg ukse vahel ja oleme kursis, ega jää sellest rongist maha.

7. Millist nõu annaksid uuele töötajale, kes alles alustab tööd Metroserdis või mõnes teises metroloogiaga seotud ettevõttes?

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika! Olen mitmeid kolleege välja õpetanud. Üks asi, mida olen kõigile õpetanud, kui nad alustavad kalibreerimisega esmakordselt ja võtavad aluseks kellegi vanema või varasema kolleegi tehtud töö. Siis, kui nad hakkavad kellegi teise töö põhjal enda arvutusi, määramatust jne üles ehitama, siis see on juba sinu, mitte endise kolleegi töö. Kui keegi on varasemalt vea teinud ja see viga kandub sinu käest edasi, siis on see juba sinu vastutus, mitte selle oma, kes enne midagi valesti tegi.

Kahjuks ei ole Eesti koolides võimalik õppida sellist eriala nagu metroloog. Metrosert otsib eeldustega töötajad ja koolitame nad ise välja. Kui inimene tuleb, siis tal on ehk arvamus, et peale katseaja läbimist on juba kõik teadmised omandatud. Poolteist kuni kaks aastat minimaalselt on see aeg, mil toimub tugev õppetöö. Alles pärast seda hakkab inimene aru saama kogu sellest protsessist ja ta on oma valdkonnas võimeline kõiki asju iseseisvalt kalibreerima ja taatlema. Süsteem on keeruline ja sellest läbi närimine võtab aega, ehk tundub alguses isegi tüütu. Aga kannatust – kõik muutub huvitavaks! Kahekümne aastaga on mul küll järjest huvitavamaks läinud.

8. Mida tähendab tänapäeval inseneriharidus? Kas piisab vaid teoreetilisest haridusest või peaks insenerihariduses olema ka praktiline pool?

Olen mõelnud, kes on insener ja millised omadused peaksid tal olema. Ülikoolides on õpe sageli teoreetiline, samas kui praktiline väljaõpe toimub peamiselt töökohal.

Inseneri nimetus on minu arvates osaliselt nõukogudeaegne pärand. Varem oli koolides tõepoolest rohkem praktilisi aineid. Kui said teoreetilise hariduse kätte, suunati sind konkreetse valdkonna tööle, kus oma hariduse ja töökogemusega said inseneriks. Paljud alustasid õpipoisina ja kasvasid koos ettevõttega. Inseneril võiks olla ikka mingi käelise tegevuse vilumus, mis ainult teoreetilisi teadmisi omandades ei teki. Varakult praktilise tööga alustamine on insenerihariduse juures minu hinnangul väga oluline.

Metrosert on Eesti riiklik metroloogiakeskus ja strateegiliselt oluline ettevõte, mis tagab mõõtmiste usaldusväärsuse ning toetab tööstuse arengut kalibreerimise, taatluse, sertifitseerimise ja rakendusuuringute kaudu. Ettevõte esindab Eestit rahvusvahelistes metroloogiaorganisatsioonides, haldab riigietalone ning esindab majandus- ja kommunikatsiooniministri volitusel Eestit Euroopa ja rahvusvahelistes metroloogiaorganisatsioonides.