Elektroonikainsener
Aado Toomsalu, elektroonikainsener
Aado tundis huvi tehnika vastu juba lapsepõlves ning gümnaasiumis ehitas ta juba oma enda esimese tuulegeneraatori. See huvi viis teda Tallinna Tehnikaülikooli õppima mehhatroonikat ning praegu töötab ta elektroonikaettevõttes Ouman elektroonikainsenerina, kus tema käe all on valminud mitmed kütteautomaatika tooted. Uurisime talt tema töö kohta lähemalt.
Millised on Sinu tööülesanded?
Laias laastus on minu tööülesanded kahte liiki: uute elektroonikatoodete välja töötamine ja tootmise testsüsteemide arendus koos tootmistoega. Oma senise tööl oldud aja jooksul olen kumbagi liiki tööd enam-vähem võrdses mahus teinud.
Põhiosa Oumani tootearendusest tehakse küll Soomes, kuid mõningaid projekte jagub ka meile, Saaremaa tehase tehnoloogiagrupile. Tootearenduse osas täidan vastavalt vajadusele nii projektijuhi kui ka tarkvara- või riistvarainseneri ülesandeid. Minu juhtimisel või osalusel on ideest kuni masstootmiseni viidud mitmeid erinevaid kütteautomaatika valdkonna tooteid. Näiteks võib Rootsi kodudest leida elektriradiaatori, mille juhtelektroonika on siin Kuressaares välja töötatud. Kui Venemaal või Soomes vaevab keegi pead, millist põrandaküttetermostaati soetada, siis võib minna vastavasse poodi ja osta endale Saaremaal Oumanis välja töötatud nutika termostaadi, mida saab nutitelefoni äppi ja NFC lähiväljasidet kasutades lihtsasti seadistada.
Iga toode, mis Oumani tehasest väljub, peab olema põhjalikult testitud. Suurte koguste puhul ei saa testimistööd „põlve otsas“ teha, vaid tarvis on spetsiaalseid seadmeid, millega testimist kiirelt ja efektiivselt läbi viia. Oma teise põhilise tööülesandena tegelen just sellise otstarbega seadmete või süsteemide välja töötamise ja käigus hoidmisega.
Milline näeb välja Sinu tööpäev?
Minu tööpäeva iseloom sõltub paljuski sellest, millist tüüpi töö või projekt parasjagu käsil on ja millist rolli ma selles mängin. Tootearendusprojektide juhtimisel pean läbi viima veebikoosolekuid klientide, müügijuhtide, Soome tootearendusosakonna või ettevõtteväliste partneritega, planeerima ning korrektselt dokumenteerima projekti kulgemise ja tegema vahekokkuvõtteid tootearenduse juhtivtöötajatele.
Toodete väljatöötamise „köögipoolel“ toimetades leiab mind reeglina arvuti taga tarkvara kirjutamast. Tänapäevastes elektroonikatoodetes teeb just tarkvara enamiku tööst ära ja seega kulub sellele osale võrdlemisi palju aega. Kui programmeerimisest on küllalt saanud, siis toimetan erinevate mõõteriistadega ning testin ja analüüsin põhjalikult uue arendatava toote riistvara ning teen vastavalt vajadusele trükkplaadi disaini osas parandusettepanekuid. Testimine käib alati põhimõttel, et tarvis on tõestada, et toode ei tööta! On väga oluline, et kõik puudused saaksid kõrvaldatud arendusfaasis, sest hiljem võib kogu lugu väga kalliks maksma minna – nii rahaliselt kui kliendisuhete ja usaldusväärsuse mõistes. Lisaks eelpool mainitule tegelen ise aeg-ajalt ka skeemi- ja trükkplaadidisainiga, kuid reeglina on mul selle töö jaoks üks hea kolleeg võtta.
Tootmise testseadmete ja süsteemide arendamise puhul saan teha väga erineva iseloomuga töid. Neil päevadel võib mind leida nii töökojast freesimast kui ka oma laua taga 3D-mudeleid ja jooniseid nuputamast. Testseadmete elektriahelate kokku jootmine ja katsetamine (vahel ka suurema suitsu saatel) kuulub samuti lahutamatu osana minu tööpäevade juurde. Lisaks pean olema valmis pakkuma tuge tootmisele. Kui tootmistöötajatel on minu loodud testritega probleeme, siis pean neile probleemidele kiire lahenduse leidma.
Mis on Sinu töös enim rahuldust pakkuv?
See vastus on lihtne – pidev õppimine ja enesearendamine! Aga tegelikult on samaväärselt rahuldust pakkuv ka oma töö käega katsutav tulemus. Olgu selleks siis mõni uus toode või viisakalt tehtud testsüsteem.
Millised on Sinu töös suurimad väljakutsed?
Tootearendusprojektid on kahtlemata kõige suuremaid väljakutseid pakkuvad. Üldine probleemide lahendamine on alati põnev ja arendav – olgu selleks siis tehniliste lahenduste välja mõtlemine toote nõutud funktsionaalsuse saavutamiseks või mõni disaini käigus esinev tõrge. Reeglina läheb midagi ikka uue toote disainimisel esimeses etapis valesti. Ma pole veel sellist elektroonikainseneri kohanud, kes oleks ilmeksimatu!
Milliseid oskusi Sinu töö nõuab?
Minu töö nõuab võrdlemisi laia profiiliga oskusi ja teadmisi nagu näiteks:
- elektri ja elektroonika baasteadmiste tundmine;
- oskus kolleegidega nii Eestist kui välismaalt koos töötada ja suhelda;
- oskus oma aega ja töid planeerida;
- elektroonika projekteerimis- ja simulatsioonitarkvara kasutamine (nt Altium, LTSpice);
- mikrokontrollerite ja nende omaduste põhjalik tundmine;
- programmeerimisoskus;
- 3D joonestustarkvara kasutamine ja mehaanika alased baasteadmised;
- jootekolvi käsitsemise oskus;
- kasuks tulevad ka mehaanikule omased oskused nagu freespingi kasutamine ja erinevate muude elektriliste ning käsitööriistade käsitsemine – nii uute toodete prototüüpide valmistamisel ja testimisel kui testseadmete loomisel.
Kaua oled sel erialal töötanud?
Täiskohaga tööd olen oma erialal teinud täpselt viis aastat. Lisaks sai tudengina ülikooli kõrvalt kaks aastat erimõõteriistu valmistavas elektroonikaettevõttes töötatud.
Mida oled Sa õppinud? Miks otsustasid just selle eriala kasuks?
Olen lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli mehhatroonika eriala bakalaureuse ja magistriõppe.
Kasvasin üles maal talutööde ja -tehnika keskel – selles keskkonnas oli tehnikahuvi kiire tekkima. Väikese lapsena olin traktorite ja autode remondi juures alati kõrval ning jälgisin ja üritasin aru saada, mida isa täpsemalt teeb. Masinate elektrisüsteemid tundusid lapsena väga põnevad. Koolieelikuna käisin näiteks mingil perioodil igal õhtul traktori kabiinis lüliteid näppimas ja tulesid vilgutamas. Mootoriga kaherattalised hakkasid ka mulle üsna varakult huvi pakkuma. Siiani ei suuda suvisel ajal mootorratta sadulast kaua eemal olla.
Koolis sobisid mulle hästi reaalained. Eelkõige elektriga seotud teemad ja ülesanded olid mulle meeltmööda. Samuti on mulle alati meeldinud oma kätega uusi asju valmistada. Kui need asjaolud üheks suureks pildiks kokku panna, jõuamegi inseneri ametini.
Gümnaasiumis tekkis mul huvi taastuvenergia vastu, mis jõudis selleni, et ehitasin endale ise koju tuulegeneraatori. Tuulegeneraator vajas edukaks toimimiseks elektroonset regulaatorit, mille jootsin ise internetist leitud info põhjal kokku. Antud projektiga sai lõpliku kinnituse see, et ma tahan edaspidi ülikoolis õppida elektroonikaga seonduvat eriala. Päris „puhast“ elektroonikat ma siiski õppima ei läinud, sest mehhatroonika eriala paistis andvat laiapõhjalisema ja mitmekesisema hariduse. Sellel erialal sain tugevad baasteadmised nii elektroonika, mehaanika kui programmeerimise valdkonnas. Enamikku mehhatroonikas omandatud teadmisi läheb mul tegelikult praegu igapäevases töös vaja, seega oli eriala valik igati õige.
Miks soovitaksid noortele minna õppima just elektroonikat?
Heade tulevikuväljavaadete mõttes soovitaksin elektroonikat õppida, kuna näen Eesti elektroonika valdkonnas suurt potentsiaali. Meil on palju tipptasemel elektroonikatehaseid juba olemas, kuid vähe Eestis disainitud elektroonikatooteid. Tootearenduse töö, oma disain ja kaubamärk on aga just need, mis omavad võrreldes puhta tootmisteenusega suurt lisandväärtust. Toome selle lisandväärtuse oma õuele ja laseme meie tehastel toota Eestis disainitud tooteid!
Teisest küljest on elektroonika valdkond põnev ja palju väljakutseid pakkuv. Kui võrrelda seda ala näiteks tavapärases mõistes tarkvaraarendusega, siis elektroonika on oluliselt mitmekesisemat tööd pakkuv. Elektroonika valdkonnas seotakse tarkvara, elektroonikaskeem ja mehaanika üheks koos toimivaks tervikuks, kus need kolm osa on üksteisest tihedalt sõltuvad – selles peitubki valdkonna ilu ja võlu. Elektroonika pakub ka palju nähtamatut ja tajumatut. Elektroonikas toimiva nägemiseks saab kasutada kaasaegseid mõõteriistu ja uurida, mis kõik leiab aset sellise tühise aja jooksul nagu näiteks üks mikrosekund või üks nanosekund. Seda, kuidas mõistusele tajumatult lühikese aja jooksul elektroonikaplaadil bitte ja baite liigutatakse või kuidas mõni skeemiosa tüütuid ja omanäolisi häiringuid põhjustab, saa teada juba ise elektroonikat õppides! Elektroonika valdkonnas igav ei hakka ja leiva toob ka lauale (isegi sinki saab leiva peale panna)!
