Robert Männa töötab Ericsson Estonias tootmisinsenerina, olles oluliseks lüliks tootearenduse ja tootmise vahel. Mitmekülgse haridusliku taustaga Robert aitab leida keerukatele väljakutsetele praktilisi lahendusi ning kujundada tuleviku elektroonikatootmist.
Milline näeb välja sinu tööpäev?
Minu tööpäevad vahelduvad peamiselt kontori, tootmise ja labori vahel. Tootmisinseneri positsioon on Ericssonis olla vahelüli Eesti tehase ja Rootsi disaini vahel. Meie vastutus on veenduda, et tooted, mis on Rootsis disainitud, oleksid päriselt meie tehases ka toodetavad, seda nii mehhaaniliselt kui ka koosteloogika poolest.
Protsessi jooksul viime läbi erinevaid katseid, veendumaks, et toodete kokkupanek on tootmisele effektiivne ning et toote koost vastaks ettemääratud nõuetele. Me oleme uute toodetega kursis üsna varakult, nõnda on meil võimalus varakult kaasa rääkida erinevates otsustes, mis juba hiljem mõjutavad otseselt selle toote käekäiku meie tootmises.
Mis on sinu töös enim rahuldust pakkuv?
Kui keeruline probleem leiab võimalikult lihtsa lahenduse.
Millised on sinu töös suurimad väljakutsed?
Kõigi osapooltega ühise kokkuleppe saavutamine ja prioritiseerimine. Tootearendus on tihti konfliktne, üks otsus võib mõjutada mitut järgmist protsessi ja oluline on seda eri osapooltega võimalikult kiiresti kommunikeerida. See on möödapääsmatu väljakutse, eriti suures ettevõttes, kuid oskus end selgelt väljendada aitab sellele suuresti kaasa.
Kaua oled sel erialal töötanud?
Ericssonis olen töötanud praeguseks kaheksa kuud. Varasemalt olen töötanud tööstusdisainerina disainibüroos, viinud läbi uuringuid, aga ka töötanud tootmisarendusinsenerina startupis. Mu erialaminevik on olnud kirju, kuna mind on huvitanud erinevad valdkonnad.
Mida sa oled õppinud? Miks otsustasid just selle eriala kasuks?
Bakalaureus Taanis Aalborgi ülikoolis Manufacturing & Operations Engineering erialal ning magister Taltechi ja EKA koondmagistris Design & Technology Futures. Mu eriala valikutel on alati olnud oluline füüsiline kokkupuude looduga. Mulle on alati meeldinud asju lahti võtta ja uurida, kuidas see seade või mehhaanika töötab.
Aalborgi ülikool võimaldas väga hands-on lähenemist, näiteks saime ehitada roboteid vanadest printeri mootoritest ja programmeerida masinnägemise algoritme nullist ning kombineerida neid samade robotkätega, mis meil ka Ericssoni tehases kasutusel on. Lahendasime ettevõtetega koos päris probleeme ja üliõpilastena lubati mõelda kastist väljas lahendusi.
Magistriprogramm õpetas vaatama kogu seda tegevust läbi disainmõtlemise spektri, probleeme sõnastama ja lahendusi mõtestama. Inseneridele meeldib probleeme lahendada, kuid vahel me unustame sellest probleemist välja vaadata. Vahel võib probleem tekitada hoopis täiesti uue võimaluse, mis muidu märkamata jääks.
Milliseid oskusi sinu töö nõuab?
Süsteemset mõtlemist, tähelepanu, fantaasiat, huvi, küsimisoskust
Mida jätkuvalt endas arendad? Mida võib kaasa tuua valdkonna areng?
Oskust esitada küsimusi. Ericssonis töötamine on mulle õpetanud küsimise olulisust. Ma olen siin ümbritsetud väga paljudest tarkadest inimestest, kellelt kõigilt on midagi õppida, tuleb ainult osata küsida. Valdkond läheb aina komplekssemaks, tooted lähevad keerulisemaks, kuid tuleb leida viise, kuidas neid lihtsalt kokku panna. Meie erialas see ongi kõige põnevam väljakutse.
Miks soovitaksid noortele minna õppima elektroonikat?
Elektroonika on meie igapäeva osa. Juba oskus seda sisemiselt mõista annab ülejäänud eluks eelise. Ma arvan, et üldiselt inseneriõpingud on hea alguspunkt, sest kui sa oskad maailma seletada, on kergem ja põnevam ka selles elada.
