Lasteaialapsena paberist kujukesi voltinud ja hiljem nullist 3D-prinditud puldiauto valmis ehitanud Andri Türkson teadis juba ammu, et talle meeldib asju luua. Tudengivarjuks käimine aitas tal aga mõista, et just Tartu Ülikooli arvutitehnika õppekava valimine aitab tal oma inseneeriahuvi, praktilist mõtlemist ja suuri ideid kõige paremini rakendada.
Puldiauto, katsed ja garaažiprojektid
Miina Härma gümnaasiumi lõpetanud Andri on alates sügisest Tartu Ülikooli arvutitehnika eriala esmakursuslane. Põhikooli lõpus huvitasid Andrit õppeainetest kõige rohkem füüsika ja keemia. „Olen ikkagi alati olnud insenerikalduvustega. Mulle meeldis ka tööõpetus, sest seal oli käeline tegevus, võimalus asju välja mõelda ja ehitada. Käisin pärast tunde klassis omi projekte tegemas,“ räägib Andri.
Andri huvi inseneeria vastu tekkis üsna varakult. Kõigepealt hakkas ta voltima ja kleepima 3D-paberkujukesi, arendas sel viisil edasi oma ruumilist mõtlemist, ja siis tulid juba keerukamad asjad. „Mul oli pakk kaarte, millel olid kirjas huvitavad ja lihtsad kodused teaduskatsed, näiteks millegi ehitamine või veepudeliraketi valmistamine. Lisaks tegeleb mu vanaisa samuti nokitsemise ja ehitamisega ning tema kõrvalt sain palju õppida. Garaažis tegime temaga puidu- ja metallitöid. Kunagi ehitasime näiteks jalgpallivärava.“
Põhikooli lõpus tegi Andri loovtööna 3D-prinditud puldiauto, mille ta ise projekteeris. „Alustasin täitsa nullist, valmistasin kere, kõik juhtimismehhanismid, ülekanded ja elektroonika, kirjutasin ise programmi, tegin juhtmevaba ühenduse ja puldi. Modelleerisin ka kere, värvisin selle ära ja panin tuled külge,“ kirjeldab ta.
Olümpiaadid õpetasid keskenduma ja lahendusi otsima
Andri käis palju olümpiaadidel. Näiteks võistles ta alates 7. klassist kõigil füüsikaolümpiaadidel ja jõudis neljal-viiel korral ka riiklikku lõppvooru. 11. klassis võitis noormees saate „Rakett 69“. Tänu sealt saadud tutvustele sai ta minna Soome rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi eksperimentaalülesannete laagrisse. „See oli ülimalt lahe, kohapeal olid kõik vahendid olemas, et eksperimentaalülesandeid teha. Tase, mida seal näha sai, oli kõrge –katsed meenutasid juba päris teadust! Minu jaoks oli üks huvitavamaid ülesandeid raadiolainetele vahaplokkidest läätsede tegemine,“ kirjeldab Andri.
Õige õppekava mitmekülgsele insenerile
Olümpiaadid ja võistlused on andnud talle enesekindlust ja treeninud keskendumisvõimet. „Olümpiaad kestab tavaliselt viis tundi. See tähendab, et viis tundi järjest ei saa mõelda millelegi muule kui lahendamist vajavatele ülesannetele. See on ülim keskendumine ja väga keeruline mõttetöö,“ räägib ta. Füüsikaga tegelemine on palju arendanud Andri loogilist mõtlemist. Ta ütleb, et kui erialaseid teadmisi napib, siis on alati võimalik läheneda mingi teise nurga alt ja leida ikkagi lahendus.
Tartu Ülikooli valis Andri tänu tudengivarjuprojektile. „Turundusmaterjalide järgi olid kõik valikud väga ahvatlevad ja tegelikult saabki igal pool põnevaid asju õppida. Aga kui ma käisin kõrgkoolides kohapeal, leidsin, et Tartu Ülikooli õhkkond on akadeemilisem. Siin on inimesed väga pühendunud sellele, mida nad õpivad. Kõik olid hingega asja juures ja teemadki olid väga huvitavad,“ selgitab ta.
Andri soovib saada elektroonikainseneriks, kuid mida rohkem ta inseneeriaga tegeleb, seda vähem on ta kindel, kuhu täpsemalt edasi liikuda. „Elektroonikainsener on lai mõiste. Viimasel ajal olen tegelenud palju robootika ja masinõppega, ka pisielektroonikaga. Mulle meeldib kõige rohkem süsteemide projekteerimine ja süsteemiinseneri töö, kus probleemidele lähenetakse mitmekülgse tööriistapagasiga. Oskan kirjutada koodi ja arendada tarkvara, luua riistvara ning elektroonikat ning tegeleda ka mehaanilise poole ja robootikaga. Kui kõik need oskused ühendada, on võimalik lahendada päriselu probleeme,“ arutleb ta.
Teda köidab ka tiimitöö ja eestvedamine. Seetõttu on ta jõudnud mitme idufirmaprojektini. Praegugi viibib ta samal põhjusel USA-s, kuhu ta läks kaheks kuuks. „San Franciscosse tuuakse kokku Euroopa parimad talendid. Kohapeal moodustatakse meeskonnad, leitakse probleemid ja hakatakse välja mõtlema, kuidas neid lahendada,“ kirjeldab ta. Võimalus minna Ameerikasse avanes talle tänu soovitusele, mis anti ühes varasemas projektis osalemise põhjal. See näitab hästi, kui oluline on lisaks õppetööle otsida ise võimalusi arenemiseks ja õpitu kasutamiseks, sest need kogemused võivad avada uusi uksi.
Start-up‘id ja jalgpallitehnoloogia
Start-up’idega on Andri tegelenud ka Eestis. Näiteks tegutseb ta idufirmas, mis arendab jalgpallitehnoloogiat. Eesmärk on ühendada riistvara, tehisintellekt ja kaamerapildi analüüs ning mõõta mängija oskusi objektiivselt ja kiiresti. „Treenerid saavad selle põhjal teha paremaid otsuseid, mängijad näevad oma nõrku külgi ja võivad võrrelda end jalgpalluritega üle kogu maailma. Mõte kaamerat kasutada tuli robootikaaines, kus toimetasime pilditöötluse ja sensoritega. Ja minu arust on ülimalt lahe see tunne, kui sa saad enda probleemile leida lahenduse ülikoolis õpitud teadmiste abil,“ kirjeldab Andri
Andri jaoks on olnud positiivne üllatus, kui palju saab ta õpitut rakendada. „On olnud palju kordi, kui loengus on justkui pirn peas põlema läinud. Olen kohe kirjutanud inimestele, kellega koos mõnda projekti teeme, et sain just sellisest asjast teada, vaadake seda tehnoloogiat. See on alati väga hea tunne ja annab kinnituse, et see, mida õpetatakse, on päriselt kasulik,“ räägib ta.
Ta soovitab kõigil, kes tulevad ülikooli inseneeriaalasid õppima, leida endale praktiline väljund. Ise tegi ta ühe aasta kaasa ka päikeseautosid valmistavas Solaride’is. „Sinna võetakse väga palju arvutitehnikuid ja kindlasti soovitan kõigil, kes on inseneeriast huvitatud, juba enne ülikooli sinna kandideerida.“
Vaade tulevikku
Viie aasta pärast näeb Andri end tegelemas millegagi, mis on maailmale kasulik, millel on väärtus ja mis on tema jaoks põnev. „See võiks olla miski, mis paneks mind igal hommikul pärast ärkamist kohe seda ehitama või sellele lahendust leidma. Ja ma arvan, et teeksin seda hea meelega Eestis. Mulle väga meeldivad need inimesed ja see keskkond, mis siin on
