Ranteloni noorem tarkvarainsener Kristjan Kaal räägib, mis teda elektroonikavaldkonna juures köidab, miks peab ta seda tulevikuvaldkonnaks ning miks tasub noortel selles sektoris karjääri kaaluda. Videos tutvustab ta, millega Rantelon igapäevaselt tegeleb.
Miks soovitaksid noortel mõelda karjäärile elektroonikasektoris?
Elektroonikasektoris ei muutu töö kunagi igavaks ega üksluiseks. Tehnoloogia areneb pidevalt edasi, seega on alati midagi, mida juurde õppida ja avastada. Noortele, kes enamiku enda elust koolis on veetnud, võib see järjepidev õppimine tunduda küll heidutav, kuid isiklikult hakkasin elektroonikasektoris töötades seda hindama, sest iga päev on midagi uut huvitavat teha ja avastada.
Elektroonikafirmad on noortele kindlasti avatud, sest värskel vilistlasel võivad olla mõne uuema tehnoloogia kohta paremad teadmised kui kogenud inseneril. Kõik, kellele meeldib nupukalt probleeme lahendada, tahavad inimeste elu lihtsamaks ja turvalisemaks muuta ning tunnevad uudsest tehnikast huvi, sobivad elektroonikasektorisse ideaalselt.
Mis sind selle valdkonna juures kõige enam köidab?
Enim köidab mind elektroonikavaldkonna mitmekesisus ja lõputu keerukus. Tänu neile kahele on alati võimalik midagi uut arendada või paremaks muuta, mis innustab alati uuega kursis olema ja juurde õppima. Kuigi mina tegelen tarkvarainsenerina pigem elektroonika nähtamatu poolega, on elektroonikasektoris töötades suur eelis tüüpilise tarkvaraarendusettevõtte ees see, et saab näha kuidas kirjutatud koodiread päriselt eksisteerivaid seadmeid mõjutavad.
Keerulise füüsilise seadme korrektse juhtimise nägemine on palju erilisem ja motiveerivam kui veebileht, mida näed vaid ekraanilt. Kuna mind köitiski just tark- ja riistvaravaheline koostoimimine, valisin TalTechi riistvara arenduse ja programmeerimise õppekava. Pärast seda oli elektroonikasektoris töötamine igati loogiline valik.
Miks on elektroonika tulevikuvaldkond?
Inimesed on tulevikust fantaseerides pannud põhirõhu just tehnika arengule, ehe näide sellest on teadusulme. Lõputu võimalusterohkus muudabki elektroonikasektori tulevikuvaates ülioluliseks. Isegi kui praeguste mikrokiipide väiksemaksminekul hakkavad füüsilised piirid ette tulema, on veel rohkelt alternatiivseid lahendusi, mis tulevikus elektroonika suunda täielikult muuta võivad.
Kui praegu on selleks uudseks suunaks tehisintellekt, mis suunab insenere elektroonikas aina enam aju närvivõrke jäljendama, siis kunagi võib selleks tehnoloogiaks olla hoopis kvantarvuti, mis oma põhimõtetelt erineb traditsioonilisest elektroonikast nii palju, et selle potentsiaali ei oska ettegi hinnata. Et neid võimalusi üles leida, on aga vaja tarku elektroonikutest teadlasi, kes sellele tehnoloogilisele läbimurdele kaasa aitavad.
