Maili Suve huvi elektroonika vastu sai alguse lapsepõlves koos isaga erinevaid masina- ja kosmosevideoid vaadates ning vanu seadmeid uurides. TTHK (tulevane Techno TLN) mehhatrooniku õppekaval õppiv Maili unistab tulevikus töötada kosmosemasinate ja innovaatiliste tehnoloogiate valdkonnas ning julgustab ka teisi noori, eriti tüdrukuid, tehnikaerialasid julgelt valima.
Millest algas sinu huvi elektroonika vastu?
Tihti algab mõni huvi tänu mõnele mõjutusele noorena: nii oli ka minu puhul. Kui olin väike, siis vaatasime isaga koos igasuguste masinate videosid. Mind huvitas, kuidas putitati vanu mootoreid, kuidas parandada veneaegseid lintmakke ning eriti põnevust tekitas kosmoserakettide ehitus ning nende lend. Samuti tõi isa mulle erinevaid katkisi seadmeid alates tavalistest kõlaritest lõpetades kasettpleieritega. Neid sain ma lammutada ning lähemalt uurida. Tihti jätsin andurid ja ka väikesed mootorid endale. Sealt jäi külge ka väike kiiks – ma armastan vana metalli ja seadme sisu lõhna.
Kes on sinu eeskuju?
Üks eeskuju on minu juhendaja Sander Paju. Ta on väga tark ning tundub, et tal on nii palju tööd, et puhata ei jõuagi. Ta on minuga kannatlik, isegi kui ma ei saa pärast kolmandat korda seletamist üldse aru. On näha, et ta usaldab mind, kuigi olen selles valdkonnas veel roheline. Sellegipoolest annab ta mulle palju ülesandeid ja vastutust. Ta ei anna ka niisama alla, kui miski ei tööta nii, nagu peaks.
Teine eeskuju on Edith Clarke, kes oli USA esimene naissoost elektriinsener. Tema tuletab alati meelde, et kuigi naisi ei ole selles valdkonnas veel nii palju, siis kui näha vaeva ja võtta väljakutsed vastu, on kõik võimalik. Lihtsalt tuleb asi kätte võtta ja mitte alla anda. Üldse on mulle suureks eeskujuks naised, kes palju aega tagasi olid tehnoloogias üksi, kuid suutsid siiski nii palju asju ära teha.
On sul mõni projekt, mille üle oled eriti uhke?
Jah, mul tekkis võimalus osaleda tiimikaaslasega teist korda “Noore meistri” võistlusel. Saavutasime seal ka kõrge koha. Seal sain ehitada automaatikaseadeldise (Festo SkillsConveyor), mis on üpris lihtne, kuid samas tehniline. Kõige lihtsam osa oli osade ja mootori kokkupanek, kõige keerulisem aga juhtmete korrektne paigaldamine. Ettevalmistusel õppisin lugema elektrijooniseid.
Mis sektoris tahaksid tulevikus töötada? Miks?
Tahaksin tegeleda kosmosemasinatega, kuna universum ning kõik galaktikad ja planeedid on lihtsalt nii põnevad. Eks see kõik sai alguse isaga koos selle valdkonna videote vaatamisest.
Samuti pakub mulle huvi selliste masinate ehitus, mida tavakasutaja veel kätte ei saa. Mind huvitab kõik, mis puudutab tulevikku – ühesõnaga tulevikumasinad. Neis on ka omaette teadmatust ja põnevust ning need kaks asja on mind alati paelunud.
Samas ma ei oska midagi lubada ning milleski kindel olla. Tulevik on teadmatus, kuid saan sinna minna oskustega.
Miks soovitaksid noortele minna õppima elektroonikat?
Sellest on kasu sulle ja teistele, sest saad kindlad oskused. Selle asemel, et palgata kedagi teist tööd tegema, saad ise kiirelt asja ära lahendada. Vaadates ka seda, kui kiiresti on maailm ja ühiskond muutumas, on see mõistlik oskus, mida omada.
Mida ütleksid tüdrukutele, kes tunnevad huvi tehnoloogia või inseneeria vastu, aga pole kindlad, kas see ala on “nende jaoks”?
Kõik algab huvist, seega mine ja tee. Jah, tehnoloogias ja inseneeria valdkonnas on karmid stereotüübid: see on aga sinu relv. Sa saad näidata, et tüdrukud on väga oskuslikud. Ära lase end heidutada sellest, et “Miks sa seda veel peaksid õppima? Las poisid teevad!” Mine ja tee. See on seda väärt. See on põnev ja huvitav.
Milline hetk pani sind tundma, et oled valinud õige eriala?
Olin kohe alguses kindel, et valisin õige eriala, sest see on küllalt raske, põnev ning pidevalt edasi arenev. Inimesed tegid küll suured silmad ja arvasid, et peaksin hoopis kokandust või viiulit õppima. Kõige suurem plõks käis siis, kui saime hakata tegema koolis praktilisi töid ning külastasime erinevaid tehaseid. Siis sain aru, et just selles valdkonnas tahangi tegutseda ja töötada.
