Elektroonikasektoris on võimalik ka Eestist maailma vallutada
Incap Corporationi presidendi ja tegevjuhi Otto Pukki igapäev on kõike muud kui enda kabinetis istumine ning erinevate dokumentide allkirjastamine – olgugi et ka seda võib ette tulla. Pärast gümnaasiumit ülikooli ajalugu tudeerima läinud Pukk jõudis lõpuks otsapidi aga tehnilise kallakuga majanduse ning ärijuhtimise erialale, mis avas tema uksed elektroonikamaailma, kus edukas tippjuht teeb tänuväärset tööd ka valdkonna populariseerimisel.
1. Millised on sinu tööülesanded Incap Corporationi presidendina?
Minu tööülesanded Incap Corporationi presidendina on erinevad. Esiteks vastutan ettevõtte strateegilise suuna ja kasvu eest, sealhulgas uute turgude leidmise ja strateegiliste investeeringute kaudu. Samas pean väga oluliseks ka sisemist kultuuri – minu üks peamisi rolle on luua ja hoida keskkonda, kus meie töötajad tunnevad end väärtustatuna, saavad areneda ja töötada motiveeritult. Usun, et tugev ja toetav töökeskkond on aluseks meie ettevõtte paindlikkusele ja efektiivsusele, mis on elektroonikatööstuses konkurentsieeliseks.
2. Mis eriala sa ülikoolis õppisid? Miks otsustasid just selle eriala kasuks?
Alustasin oma ülikooliõpinguid ajaloo erialal, kuid enne sõjaväeteenistust sain aru, et see ei pruugi pakkuda mulle sellist praktilist väljundit, mida otsisin. Pärast teenistust otsustasin suunda muuta ja valisin majanduse ning ärijuhtimise, kuna need valdkonnad pakkusid rohkem võimalusi ettevõtluses ja rahvusvahelises äris. Rootsis õppides valisin teadlikult tehnilise kallakuga programmi, mis ühendas inseneeria ja majanduse – selline hübriidõpe pakkus mulle just seda tasakaalu, mida otsisin: praktiline tehniline teadmine koos strateegilise juhtimise oskustega. See kombinatsioon on mind hiljem palju aidanud ka tööstussektoris töötades.
3. Kas tundsid juba lapsena, et sind tõmbab just elektroonikasektor?
Mind on juba noorest peale tõmmanud tööstusvaldkond – mitte tingimata kohe elektroonika, aga kindlasti tootmine ja tehniline maailm. Naljakas lugu on see, et kui olin kaheksandas klassis ja toimus arenguvestlus karjäärinõustajaga, siis kirjeldasin seal üsna täpselt seda, mida ma täna teen.
4. Milline näeb välja sinu tööpäev?
Minu tööpäev on üsna mitmekesine ja sõltub suuresti sellest, millises riigis ma parasjagu viibin. Kuna Incapil on tehased ja meeskonnad mitmel mandril, siis hõlmab mu päev sageli suhtlust eri ajavööndites. Tavaliselt algab päev varakult, et jõuaksin suhelda Aasia ja Euroopa tiimidega. Päeva jooksul keskendun strateegilistele teemadele, nagu ettevõtte kasvuplaanid, partnerlussuhted ja tootmisvõimekuse arendamine. Samas on mulle oluline olla kursis ka igapäevase tegevusega – hoian tihedat kontakti tehasejuhtide ja kohalike meeskondadega. Palju aega kulub ka investorite ja partneritega suhtlemisele. Kuna usun tugevalt hajutatud juhtimisse ja usaldan oma meeskonda, siis püüan olla pigem suunaandja ja toetaja kui mikromanageerija. Iga päev on erinev, aga just see teebki selle töö huvitavaks.
5. Mis on sinu töös enim rahuldust pakkuv?
Kõige rohkem pakub mulle rahuldust töö inimestega. Mulle meeldib koos meeskonnaga midagi päriselt ära teha. Just need hetked, kus seisame silmitsi keeruliste või väljakutsuvate olukordadega ja suudame neist ühiselt läbi tulla, on kõige arendavamad ja tähendusrikkamad. See tunne, et oleme midagi koos saavutanud, on minu jaoks väga väärtuslik.
6. Millised on sinu töös suurimad väljakutsed?
Suurimad väljakutsed minu töös on samuti seotud inimestega – just meeskonna motiveerimise ja ühtsuse hoidmisega. Kui ühel osal tiimist läheb hästi ja teisel on raskemad ajad, siis tuleb leida tasakaal, kuidas kõiki kaasata ja toetada. See nõuab empaatiat, head suhtlemist ja pidevat tähelepanu. Samuti on väljakutseks Incapi lean-organisatsioonimudeli tasakaalustamine kasvava ettevõtte vajadustega – kuidas säilitada paindlikkus ja täita samal ajal kõiki vajalike tingimusi ning ootusi, hoides samas ülevaadet ja kontrolli. Näiteks investeerimisotsuste puhul tuleb alati kaaluda, kuidas need mõjutavad meie kasumlikkust ja pikaajalist strateegiat. See kõik nõuab pidevat balansseerimist ja selget fookust.
7. Millised on olnud suurimad õppetunnid ühe elektroonikaettevõtte juhtimisel?
Üks suuremaid õppetunde on olnud see, et kuigi eesmärgid võivad olla samad, on inimesed ja kultuurid erinevad. Vundament – näiteks väärtused nagu ausus, koostöö ja vastutus – võib olla universaalne, aga viis, kuidas neid ellu viiakse ja kuidas inimesi motiveerida, sõltub väga palju kohalikust kontekstist. See on olnud minu jaoks väga õpetlik: mõista, et me oleme erinevad, aga samas ka väga sarnased – nii heas kui halvas. Juhtimises tähendab see paindlikkust ja oskust kohaneda, et saavutada ühised eesmärgid erinevate meeskondade ja kultuuride kaudu.
8. IT-sektorit varjutas pikalt negatiivne stereotüüp rasvaste juuste ja prillidega antisotsiaalsest tüübist. Kas elektroonikatööstus on sellistest kammitsatest prii? Kui neid on, siis milliste stereotüüpide vastu käib aktiivne võitlus?
Elektroonikatööstusel on samuti olnud oma stereotüübid. Paljude noorte jaoks on see ikka veel ‘must’ ja ‘räpane’ amet, justkui oleks tegu vanamoodsa ja füüsiliselt raske liinitööga. See kuvand pärineb eelmise sajandi ajast ja ei vasta enam tänapäeva reaalsusele. Tegelikult on elektroonikatööstus üks kõige digitaliseeritumaid ja automatiseeritumaid valdkondi Eestis. Meie tehastes kasutatakse tipptasemel tehnoloogiat ja robootikat, töö käib puhtas ja kõrgtehnoloogilises keskkonnas ning toodang liigub üle maailma – alates luksusautodest kuni meditsiiniseadmeteni.
Aktiivne töö käib selle nimel, et murda neid vananenud arusaamu ja näidata noortele, et see on tulevikku vaatav, innovaatiline ja väga mitmekesine sektor, kus on ruumi väga erinevatele inimestele ja oskustele.
9. Kuidas mõjutab tehisintellekt elektroonikasektorit ja selle tulevikku?
Tehisintellektil on elektroonikasektori tulevikus väga oluline roll. Juba täna näeme, kuidas tehisaru aitab tootmisprotsesse optimeerida, prognoosida tarneahela riske ja parandada kvaliteedikontrolli. Elektroonikatööstus on tugevalt andmepõhine – kättesaadaval on tohutul hulgal reaalajas infot tootmisliinidelt, seadmetelt ja klientidelt. Tehisintellekt võimaldab seda infot palju nutikamalt kasutada, et teha kiiremaid ja täpsemaid otsuseid. Samuti aitab see paremini planeerida ressursse, vähendada raiskamist ja toetada jätkusuutlikkust. Tulevikus näen, et tehisaru muutub lahutamatuks osaks nii tootmisest kui ka juhtimisest – see ei asenda inimesi, vaid toetab neid, et nad saaksid keskenduda loovamatele ja strateegilisematele ülesannetele.
10. Kui elektroonik oleks loom, siis mis loom?
Kui elektroonik oleks loom, siis võiks ta olla kaheksajalg. Ta on erakordselt intelligentne olend, kes suudab kohaneda pea iga keskkonnaga, tegutseda märkamatult ja lahendada keerulisi ülesandeid. Seda saab vaadata kahest aspektist: esiteks on elektroonika samamoodi kõikjal meie ümber, integreerub sujuvalt erinevatesse süsteemidesse ja muudab elu nutikamaks, kusjuures sageli nii, et me ei märkagi. Teisalt on ta nagu elektroonikavaldkonnas tegutsev inimene, kes peab üldjuhul alati olema paindlik, nutikas ja oskama tegutseda mitmel suunal korraga.
11. Incap korraldas hiljuti rahvusvahelise e-spordivõistluse “Incap Legends”, kus osalesid nii profimängijad kui ka tudengid. Miks on selliste algatuste toetamine elektroonikatööstuse jaoks oluline?
E-spordi toetamine on Incapi viis jõuda noorteni ja näidata, et elektroonikatööstus ei ole midagi kauget või igavat – vastupidi, see on tempokas, koostööl põhinev ja strateegiline valdkond, mis vajab täpselt neid oskusi, mida arendatakse ka e-spordis.
“Incap Legends” turniir sel kevadel lõi silla mängumaailma ja tehnoloogiasektori vahele. Me tahame äratada noortes huvi inseneeria ja tootmise vastu, näidates, et tänapäevane elektroonikatööstus on kõrgtehnoloogiline, rahvusvaheline ja täis võimalusi. Oluline on olla seal, kus on noored – ja e-sport on just see koht.
12. Mis teeb ühe elektrooniku eriliseks?
Elektrooniku teeb eriliseks see, et isegi väikeses Eestis – täpsemalt näiteks Saaremaal – töötades saad sa olla osa rahvusvahelisest ärist. Elektroonikatööstus on globaalse tarneahela lahutamatu osa, mis tähendab, et sinu koostööpartnerid ja kliendid võivad asuda teisel pool maakera. See annab tööle hoopis teise mõõtme ja perspektiivi. Kasvõi Incapi näitel – töötades Saaremaal kohapeal suhtleme igapäevaselt kolleegide ja partneritega üle maailma. Elektroonik ei tööta kunagi ainult lokaalses kontekstis, vaid on osa palju suuremast väärtusahelast. See tunne, et Eesti ei ole pelgalt tugipunkt, vaid oluline lüli globaalses süsteemis, ongi see, mis teeb selle töö eriliseks.
13. Miks soovitaksid noortele minna õppima elektroonikat?
Esiteks – elektroonika on valdkond, mis ei kao kuhugi. Vastupidi, see muutub iga aastaga olulisemaks. Me paneme elektroonikat järjest rohkematesse seadmetesse, alates nutiseadmetest kuni meditsiinitehnikani. See tähendab, et vajadus oskustega inimeste järele kasvab pidevalt.
Teiseks – elektroonikat saab toota ka siin, Eestis. See ei ole valdkond, mis liigub ainult odavtööjõu riikidesse. Vastupidi, siin on sul võimalus töötada maailma tipptehnoloogiatega, osaleda nende arendamises ja disainis. Ning kuna tegemist on rahvusvahelise äriga, siis soovi korral saab teha seda tööd ka kõikjal mujal maailmas.
Ja kolmandaks on oluline meeles pidada, et elektroonikat õppides ei õpi sa ainult tehnoloogiat – sa õpid looma tulevikku ja saad olla selle aktiivne kujundaja!
Incap on rahvusvaheline elektroonika tootmise ettevõtte, mille üks tehastest asub Kuressaares. Incapis toodetakse elektroonikat nii suurtele tööstusseadmetele kui ka väiksematele igapäevastele tarbeesemetele, olgu nendeks elektroonilised ukselukud või elektritõukerattad.
Incap Estonia on osa Incap Corporationi kontsernist, mis tegutseb lisaks Eestile ka Soomes, Indias, Slovakkias, Suurbritannias, USA-s ja Hongkongis ning annab tööd umbes 2500 inimesele, kellest ligi 125 töötab Eestis. Incapi aktsia on Nasdaq Helsinki börsil noteeritud alates 1997. aastast.
