TARKVARAARENDAJA
Hendrik Olesk, Krakuli tarkvaraarendaja
1. Millised on sinu tööülesanded?
Töötan manussüsteemide tarkvaraarendajana. Minu tööülesanded hõlmavad püsivara kirjutamist erinevatele seadmetele. Varasemalt keskendusin autotööstusele, kus tegelesin sõidukite pidurisüsteeme või elektrimootoreid juhtiva tarkvaraga. Praegu loon tarkvara rohkematele seadmetele, näiteks kaugjuhitavatele kaitsmekilpidele ja käeshoitavatele liitreaalsuskontrolleritele (motion tracking).
2. Mida oled sa õppinud?
Omandasin bakalaureusekraadi Tartu Ülikooli arvutitehnika õppekaval. Õpingute käigus omandasin peamiselt teadmisi elektroonikast ja programmeerimiskeeltest. Lisaks õppisin elektroonikaskeemide koostamist, kiipide jms valimist, mille hulka kuulus ka praktiline pool: õppisin komponentide plaadile jootmist ja seejärel tulemuse programmeerimist.
3. Miks otsustasid just selle eriala kasuks?
Keskkooli ajal tahtsin väga tulevikus ise drooni ehitada. Kuna eeldasin, et selleks on vaja nii elektroonika- kui ka programmeerimisalaseid teadmisi, suunas see huvi mind arvutitehnika õppekavale. Kuigi ma siiani pole veel oma drooni ehitamist alustanud, on elektroonika pakkunud mulle palju põnevust ja väljakutseid ka drooni ehitamata, kuna mul jagub ka muid töid ja mõtteid, millega aega sisustada. Näiteks hetkel tegelen öövaatluskaamera kokkupanekuga, mis lõpptulemusena peaks ühendama soojuskaamera ja tavakaamera pildi.
4. Milline näeb välja sinu tööpäev?
Tööpäevad on alati vaheldusrikkad. Ühel päeval loon uusi funktsioone, mõnikord otsin aga terve päev koodist vigu. Ette tuleb skeemide lugemist, seadmete andmelehtede lugemist ja palju muud. Üldiselt tähendab see kõik palju analüüsi ja katsetamist ning mitte mingil juhul alla andmist, kui viimasest mõttest just tiimi üldine plaan ei saa. Oluline on ka suhtlus kolleegidega, kellega arutelu järel uurin tulenevalt projektist uusi tehnoloogiaid või tööriistu.
5. Mis on sinu töös enim rahuldust pakkuv?
Kõige suurem heameel on siis, kui pärast mitmeid tunde või isegi päevi kestnud nuputamist ja stressi saab lõpuks terve koodi ladusalt jooksma. See tunne, et „See lõpuks töötab!”, on väga rahuldust pakkuv.
6. Millised on sinu töös suurimad väljakutsed?
Väljakutseks on tihti probleemid, millele ei paista kohe lahendust – sellised olukorrad võivad olla üsna stressirohked. Samuti nõuab töö pidevat õppimist ja uute asjade kiiret omandamist, kuna kõike kohe alguses teada on ilmselgelt pea võimatu. Pealegi on tegemist meeletult kiiresti areneva valdkonnaga, mis nõuab kogu sektoril pidevalt käe pulsil hoidmist.
7. Kaua oled sel erialal töötanud?
Olen töötanud selles valdkonnas umbes kolm aastat.
8. Milliseid oskusi sinu töö nõuab?
Töö nõuab teadmisi programmeerimiskeeltest (C, C++ ja Python), samuti arusaamist manussüsteemidest ehk sardsüsteemidest ja operatsioonisüsteemidest ning elektroonikaskeemidest. Väga oluline on ka funktsionaalne lugemisoskus, sest andmelehti tuleb palju lugeda. Kõige olulisem on aga oskus ja valmisolek pidevalt õppida ning kohaneda: kõike ei ole võimalik ette teada, eriti karjääri alguses.
9. Miks soovitaksid noortele minna õppima elektroonikat?
Kui sulle meeldib luua käegakatsutavaid seadmeid, mida on võimalik vaadata töötamas – kas neid programmeerides või mitte – siis elektroonika võiks olla just sulle sobiv valdkond. See on vaheldusrikas, arendav ja tulevikukindel ala. Kui sulle meeldib probleemide lahendamine ja tehnoloogia, siis pakub see eriala palju rahuldust ja võimalusi.
