TEGEVJUHT
Kristjan Tozen, Krakuli tegevjuht
Kristjan on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureuseõppes elektroonika ja telekommunikatsiooni eriala ja töötanud elektroonikavaldkonnas üle kaheksa aasta. Kristjan sai kõigest 27-aastaselt Eesti juhtiva asjade interneti ja autonoomsete süsteemide arendusettevõtte Krakuli tegevjuhiks.
Millised on sinu tööülesanded?
Kui kujutled ettevõtet laevana, siis mu töö on tüürida ja vaadata, millisesse sadamasse me tahame jõuda. Eeskätt on mu fookus pikemaajalistel väljakutsetel. Minu töö on ka klientide eest hoolitsemine ning praegu on ka müügitöö suures osas minu peal. Lisaks esindan ettevõtet ja kannan edasi visiooni ja ettevõtte moraali, et kõik oleksid õnnelikud. Osa juhi tööst on ka hoolitseda, et insenerid oleksid motiveeritud, et suudaksime igale kliendile pakkuda maksimaalset väärtust. Meil on väga tugev meeskond, vastutused on paigas, seega ei ole vaja mikromanageerida.
Milline näeb välja sinu tööpäev?
Mu tööpäevad on väga erinevad. Üle poole ajast veedan koosolekutel. Üritame koosolekuid teha efektiivselt, aga eri inimesi ja osapooli on palju. Aeg-ajalt on ka majast väljas kohtumisi, messe, visiite ja delegatsioonide võõrustamist.
Osa mu tööst on ka uute klientidega suhtlemine. Uusi ideid jõuab meile palju. Siis hakkame nendele ideedele sammhaaval lähenema ning vaatame, mis on kõige olulisem kõigepealt ära teha. Oleme hästi tugevad proof-of-concept’ide kiirelt arendamises, mis on iduettevõtetele väga oluline, et investoreid ligi meelitada. Paljudel uutel klientidel ei ole kohe kogu tootmisprotsessi jaoks vajalikku eelarvet olemas, kuid on näiteks summa prototüübi valmistamiseks.
Mis sulle oma töö juures enim meeldib?
Vaheldus. Mulle ei meeldi ühte asja mitu korda teha. Juhi töö on heas mõttes vaheldusrikas ning saab suhelda eri inimestega, see on põnev. Juhtimine ja liidriks olemine on mulle meeldinud lapsest saati, see tuleb ilmselt geenidest ja eeskujust vanematelt.
Minu arvates peab juht olema ise eeskuju. Usun, et liidrid ja juhid peavad palju töötama ja ränka vaeva nägema, olema tööl esimesed ja lahkuma viimasena. Lugesin kunagi ühe saksa sõjaväe reegli kohta, et staabiülem sööb viimasena. See mõte kõnetab mind. Minu jaoks on oluline, et esmalt oleks meeskond õnnelik ja siis saab juht enda töö vilju nautida.
Millised on sinu töös suurimad väljakutsed?
Minu töös on väljakutse iseenda aja juhtimine, emotsioonidega toimetulek, kaine mõistuse säilitamine ning asjadele loogiliselt lähenemine.
Milliseid oskusi sinu töö nõuab?
Juhi rollis on hästi oluline kuulamisvõime. Rohkem tuleb kuulata kui rääkida. Inimestele väga ei meeldi, kui sa ütled neile lahenduse ette. Pigem tuleb suunata inimesi ise õigele lahendusele tulema. Suhtlemisoskust on ka palju vaja, nii töötajate kui ka klientidega.
Miks otsustasid asuda õppima elektroonikat?
Juba väikesest poisist peale meeldisid mulle tehnilised lahendused ja tehnoloogiaga mängimine. Sellest huvist lähtuvalt valisin ka eriala.
Miks soovitaksid õppida elektroonikat?
Elektroonika on ala, kus saad luua käegakatsutavaid lahendusi. Elektroonika on igal pool ning seda on kõikjal vaja, et luua lahendusi, mis muudavad maailma. Maailma on vaja lisaks visionääridele ka inimesi, kes viivad ideid ellu. Liisaks Steve Jobsidele on vaja ka Steve Wozniake.
Võrreldes teiste erialadega on elektroonika salapärasem. See on natuke müstiline, kuidas elektronid ja elektromagnetlained, mida silmaga ei näe, annavad silmaga nähtava tulemuse. Kirjutad arvutis mingi teksti ja vajutad nuppu, nii et tekstist saavad instruktsioonid tehnika peal. Justkui nagu räägiks mingi keerulise masinaga ja annaksid talle käskluseid. Elektroonika on ka natuke nagu detektiivitöö. Kui midagi ei tööta, siis tuleb leida juurpõhjus, tuleb uurida, kahelda, kasutada eri tööriistu ja mängida Sherlock Holmesi.
Soovitan elektroonikat õppida peaasjalikult inimestel, kel tekitab vähegi sära silma see, et saab luua põnevaid lahendusi. Inimesi värvates ei pea me teadmisi nii oluliseks kui iseloomuomadusi. Hea insener oskab meeskonnas tegutseda. Talle meeldib tiimiga koos väljakutseid lahendada ja suudab keskenduda probleemile. Tal on vastupidavust, et jõuda probleemide juureni välja. Seeniorinseneride puhul on oluline oskus teiste õpetamine ja juuniorinseneride puhul õppimisvõime.
