Sardsüsteemide nooreminsener
Maria Kiigemägi, sardsüsteemide nooreminsener
Maria alustas peale keskkooli lõpetamist õpinguid elektroonika alal, katsetas vahepeal, kuidas ka teised erialad talle sobida võiks, aga jõudis ringiga ikka tagasi elektroonika juurde. Nüüd juba täie kindlusega, et just see on see ala, mis pakub põnevust ja pinget. Praegu paneb ta end proovile asjade interneti ja autonoomsete süsteemide arendusettevõttes Krakul sardsüsteemide nooreminsenerina.
Millised on Sinu tööülesanded?
Tööülesanded on ohtrad – ma kirjutan koodi, testin, mõnikord joodan elektroonikakomponente ja vajadusel teen ka muid abitöid. Kõik oleneb päevast. Alustasin Krakulis tänavu veebruaris, kui tulin siia praktikale. See oli kohati päris keeruline, kuid väga huvitav! Uut informatsiooni on olnud vaja võtta vastu väga palju – see mulle meeldib.
Milliste projektide kallal oled Krakulis jõudnud juba tööd teha?
Näiteks olen töötanud massaažiaparaadiga, kus töö algas arvutis olevast koodist ja lõppes laua peal füüsilise seadme tööle seadmisega. Meil oli olemas plaat ning aparaat tuli elektroonilisel või tehnilisel kujul kokku panna – mitte ainult juhtmeid kokku panna, vaid ka koodi kirjutada või parandada, ja testida, kas kõik töötab nii nagu peab. Töö hõlmas ka juhendi kirjutamist, kuidas salongis aparaat pärast üles panna. Ühesõnaga kõike algusest lõpuni. Viimasel ajal tegelen peamiselt seadmetega, mis suhtlevad Bluetoothi kaudu telefoniga.
Milline näeb välja Sinu tööpäev?
Oleneb päevast. Mõned on rahulikud päevad, mil kirjutan arvuti taga koodi, teine päev aga olen kruvikeeraja käes ja kinnitan metallposte. Siin praktikal olles sain näha väga laia spektrit erinevatest töödest. Praegu tegelen kõige rohkem koodi ja seadmete testimisega.
Mis on Sinu töös enim rahuldust pakkuv?
Kõige rohkem pakub rahuldust, kui seadmed lõpuks tööle hakkavad! See on igapäevane väljakutse. Õnnestumistunne on väga suur motivaator!
Millised on Sinu töös suurimad väljakutsed?
Väljakutseks on, kui seade ei lähe tööle. Palju on otsustamist ja vastutuse võtmist oma otsuste eest. Keegi ei tule sulle ütlema, milline on just see õige moodus lahenduseni jõudmiseks, sest vaja on läheneda täiesti uutmoodi ja selle lahenduseni pead sa jõudma ise. Õpilasele on see võõras tunne, sest õppides on sul õppejõud, kellele saad töö ette näidata ja kes annab sulle tagasisidet, kas lähenesid õigesti või valesti, kuid kolleegilt selliseid mustvalgeid õpetussõnu ei saa. Alguses on see keeruline, kuid lõpuks väga motiveeriv, et saad asju teha nii, nagu ise tahad!
Milliseid oskusi Sinu töö nõuab?
Lisaks erialateadmistele nõuab töö kindlasti pealehakkamist, julgust ja enesekindlust. Vaja on ka huvi selle vastu, kuidas asjad töötavad. Sa ei saa midagi valmis teha ilma selleta, et saaksid aru, kuidas see töötab.
Kaua oled sel erialal töötanud?
Krakul on mu esimene töökoht elektroonika valdkonnas. Tulin siia kaheks kuuks praktikale ja jäingi siia.
Mida oled Sa õppinud? Miks otsustasid just selle eriala kasuks?
Minu tee algas ja lõppes elektroonikaga. Alustasin oma õpinguid TalTechis erialal „Elektroonika ja bioonika“, kuid kuna polnud noorena endas täiesti kindel, siis läksin muid erialasid proovima. Õppisingi seitset ametit, kuid miski ei tundnud päris see õige. Lõpuks jõudsin Soomes kõrgkoolis keemiat õppima, kuid kirjutasin vahetunnis enda lõbuks koodi ja kursuseõde küsis, et miks sa seda niisama teed – mine siis juba õpi täiega! Läksingi Turu ametikõrgkooli õppima IT-d, peaerialaga sardsüsteemid ja IoT. Nüüd jõudsin läbi praktika Eestisse tagasi.
Miks soovitaksid noortele minna õppima elektroonikat?
Kui vähegi on huvi elektroonika vastu, siis tasub igal juhul proovida! Isegi kui tuleb välja, et see valdkond sulle mingil põhjusel siiski ei sobi, saad neid uusi teadmisi kasutada väga paljudel erialadel. Võin aga öelda, et vähemalt minu jaoks on elektroonikaga mängimine nagu täiskasvanute Lego – vahva ja tore.
