Elektroonikainsener
Indrek Keskküla, elektroonikainsener
Indrekut on tõmmanud tehnika poole juba lapsepõlvest, kui teda võis leida vanu telefone ja telekaid lahti monteerimas. Seetõttu valis ta peale keskkooli edasiõppimiseks just elektroonika eriala ja on nüüdseks elektroonika alal töötanud juba seitse aastat. Selle perioodi sisse on jäänud väljakutsed nii suures elektroonikafirmas, oma start-upis kui ka nüüd asjade interneti ja autonoomsete süsteemide arendusettevõttes Krakul.
Millised on Sinu tööülesanded?
Minu töö on panna elekter kasulike asju tegema. Ma manipuleerin elektri ja magnetvälja erinevate elektroonikakomponentidega viisil, mis tekitab informatsioonivoo, automaatjuhtimise, toiteallika või kasutajaliidese. Laiemalt võttes olen ma osa meeskonnast, kelle ülesandeks on kasulik seade luua. Mina toon sellesse meeskonda teadmised elektroonikaskeemi ja trükkplaadi loomisest, tootmise tehnoloogiatest, kehtivatest elektri- ja ohutusnõuetest. Samuti teadmised sellest, kuidas elektroonika sidestub tarkvara ja mehaaniliste komponentidega, ning kuidas näeb välja elektroonika arenduse protsess tervikuna.
Milline näeb välja Sinu tööpäev?
95% elektroonikainseneri tööst on seotud informatsiooni tootmise, töötlemise ja jagamisega. Sellest lähtudes veedan ma suurema osa ajast arvuti taga. Töötan projekteerimis- ja arvutustarkvaraga, vahetan e-kirju, pean koordineerivaid koosolekuid, kirjutan juhendeid, raporteid ja analüüse, koostan hinnanguid ning hinnapakkumisi.
Ülejäänud 5% ajast veedan laboris. Seal ma veendun, kas elektroonikasüsteem, mille koostamiseks ma varasemalt juhendid koostasin, töötab ikka nii nagu on ette nähtud. Selle käigus tuleb ette ka prototüüpide ümberehitamist ja vigade otsimist. Laboris uurin ka, kas mõni ideena huvitav disainilahendus ka tegelikult tööks sobib. Kui ekraan kannatab kõike, siis laboris on tõehetk.
Mis on Sinu töös enim rahuldust pakkuv?
On väga võimas tunne, kui loodud süsteem tööle hakkab! Eriti kui süsteemi keerukus loob tingimused õppimiseks.
Millised on Sinu töös suurimad väljakutsed?
Väljakutseteks on need samad “õppimiskohad”. Ka lihtsal süsteemil võib olla omadusi, millega sa arvestada ei osanud. Kui sa toodad prototüübi ja see ei tööta nii nagu ette nähtud, on see tagasiside sinule, et su teadmised on puudulikud. Kõige keerulisem on sellest negatiivsest üle olla ja asuda uurima, kus on see lünk arusaamises, mis probleemi tekitas. Kui arvesse võtta seda positiivset emotsiooni, kui mõistatus laheneb, siis ei ole see liiga suur probleem.
Milliseid oskusi Sinu töö nõuab?
Lisaks erialastele elektroonikaga seotud oskustele ja teadmistele on vaja osata kasutada elektroonika loomiseks kasutatavaid arvutiprogramme (CAD), osata suhelda projektijuhtidega, klientidega, tarkvara- ja mehhaanikainseneridega, osata lugeda spetsifikatsioone ja läbi viia teste loodud süsteemidele.
Kaua oled sel erialal töötanud?
Olen olnud elektroonikainsener seitse aastat. Selle aja sisse on jäänud nii töö suures elektroonikafirmas kui ka kogemus oma start-upi loomisest. Kuigi oma ettevõtmisega ei jäänud ma tegelema, pean seda väärt kogemuseks.
Mida oled Sa õppinud? Miks otsustasid just selle eriala kasuks?
Olen õppinud TalTechis elektroonikat. Magistriõppes oli erialaks elektroonika ja kommunikatsioon. Mind on elu aeg tõmmanud seda sorti tehnika poole. Lapsena kruvisin vanaema lauatelefonid juppideks. Hiljem tinutasin komponente vanadest telekatest ja üritasin nendest pingejagurit, helifiltreid ja FM vastuvõtjat ehitada. Kuigi reaalse pildi elektrooniku ametist sain alles esimestest töökogemustest, tundus see intuitiivselt õige valikuna.
Miks soovitaksid noortele minna õppima elektroonikat?
Kui tajud samuti, et sind tõmbab elektroonika poole, siis see on parim võimalik valik! Saad ameti, mis langeb kokku sinu elu kutsega, pakub piisavalt väljakutseid ja loob võimalused pidevaks enesearenduseks. Saad reaalselt panustada ühe targa majandusharu arengusse Eestis ja sulle on avatud võimalused iduettevõtete tegevuses kaasa lüüa või oma enda disainibüroo käivitada.
