Ettevõtte tegevjuht 

Insener

Jaan Hendrik Murumets, Krakuli tegevjuht*
*Pärast loo ilmumist, alates 2022. aastast on Jaan Hendrik tööl Bolti IoT juhina

Krakuli tehtud seadmeid leiab nii kosmosest, 100 meetri sügavuselt vee alt kui maa pealt. Kosmoses tiirlevad Krakuli seadmed CrystalSpace´i kaamerates, 100 meetri sügavuses vee all on Krakuli seadmed Flydog Solutionsi poides ning maa peal tiirlevad Krakuli seadmed StarShipi robotites ja Bikeepi rattaparklates. Kuid need on vaid mõned näited, loetelus on ka mehitamata lennuseadmed, nutikad õllepudeliavajad ja tõukerattaparklad.

Krakuli tegevjuht Jaan Hendrik Murumets on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureuseõppes elektroonika ja telekommunikatsiooni eriala. Jaan on õppinud aasta ka Tartu Ülikooli IT-teaduskonnas ning lõpetanud Tartu kutsehariduskeskusese mehhatroonika eriala. Elektroonikavaldkonnas on ta töötanud kaheksa aastat.

Millised on sinu tööülesanded?

Ise mõtlen enda tööst nii, et minu ülesanne on võimaldada teistel võimalikult head tööd teha. Esindan ettevõtet ja tiimi, töötan kaugema tuleviku suunas, korraga tegelen nii lühiajalise kui pikaajalise vaatega, otsin kliente ja koostööpartnereid tulevikuks ja samal ajal pean tagama hea koostöö meeskonnas.

Milline näeb välja sinu tööpäev?

Ühelt poolt tuleb tegeleda kõigega, mis päeva jooksul võib ette tulla, vahel võib olla palju ootamatuid teemasid. Teisalt tuleb lahendada konkreetseid, planeeritud asju. Minu viimase aja kõige mitmekesisem päev algas hommikul saekaatris, lõuna ajal käisin European Space Agency´ga kohtumas ning õhtul käisime droone vaatamas.

Mis sulle meeldib enim oma töö juures? Mis sind enim motiveerib töös?

Kõige rohkem meeldib olla osa toodete loomise protsessist, naudin arendamise ja nuputamise protsessi meeletult. Motivatsiooni hoiab üleval mõte, et kui juba on selline ettevõte üles ehitatud, siis ei saa meeskonda alt vedada, peab olema alati see julge, kes ei saa alla anda ja asju edasi liigutab.

Millised on sinu töös suurimad väljakutsed?

Vastutus on suur, aga et kõik ei oleks enda kanda, on palju vaja ka usaldada kolleege. Väljakutse on terve mõistuse hoidmine organiseeritud kaoses.
Ettevõtte vaatest tuleb tagada see, et meil oleks vajalikud oskused esindatud. Tavakasutajana inimesed võib-olla ei oska mõeldagi, kui palju arendusi on seadmete sees, mis peab tegelikult juhtuma, et seadet saaks võimalikult hästi tööle panna. Kosmoses on sellised väljakutsed, mida Maa peal ei ole. Näiteks soojus ei haju kuhugi, kui gravitatsiooni ei ole, siis ei saa soe õhk üles tõusta. Kui teha kosmosesse samasugust arendust nagu Maa peale, siis seade põletab end kohe läbi. Kõik sellised asjad tuleb kohe alguses läbi mõelda, sellepärast ongi meil palju eri inimesi tööl.

Milliseid oskusi sinu töö nõuab?

Suhtlemisoskust, head huumorisoont. Olen lõpetanud insenerieriala ja ise töötanud insenerina, ma tegelikult ka tean neid asju ning mulle meeldib mõelda, et ma olen tõsiseltvõetav.

Miks otsustasid asuda õppima elektroonikat?

Mulle on alati meeldinud asju ehitada ja oma kätega teha. Proovisin enne ka ainult programmeerimist õppida, aga see ei pannud silmi nii särama, nagu teeb seda füüsiliste asjade ehitamine. Olin Tartu Ülikooli robotiklubiga enne natuke kokku puutunud ja mulle väga meeldis see, kui kirglikult teised erialasse suhtusid ja kui palju elevust asjade ehitamine tekitas. Elektroonikavaldkond on selline jäneseurg, kus on alati midagi uut võimalik õppida ja midagi paremini teha.  Tundus hea väljakutse.

Mulle meeldis see ka, et elektroonikatööstuses on palju variante, ei ole nii, et õpid ära ja teed ühte asja. Sektor on väga suur ja on väga palju eri töökohti. Ei pea olema tehnik, koostaja või insener, sama palju rakendust võid leida ka tiimijuhina, tehnilise juhina, tegeleda turundusega jne. Eri variante on väga palju, õiged isikuomadused koos oskustega kokku on suurim väärtus.

Miks soovitad õppida elektroonikat?

Elektroonika on sõna otseses mõttes loonud tänapäevase ühiskonna. Kui mõelda, kui palju me igapäevaselt kasutame elektroonikatooteid, olgu selleks nutitelefon, ekraan, GPS, külmkapp või muu, on just elektroonika see, mis on meie maailma muutnud selliseks, nagu seda tunneme. Elektroonikainsenerina on sul võimalik olla innovatsiooni keskel ja luua tooteid, mis radikaalselt muudavad inimeste eluviisi ja heaolu. Vaadates tänapäeva globaalseid probleeme, olgu selleks kliimamuutus või pandeemiakriis, on üks kõige otsesemaid viise maailma päästmiseks olla pädev elektroonikainsener.

Lisaks ei pea elektroonikainsener muretsema töötuse või automatiseerimise pärast. Kuna üldiselt esineb selles valdkonnas tööjõupuudus, võetakse tublimad tööle ka juba otse ülikoolipingist. Olen isegi nii teinud, osalesin TalTechis praktikumis, kus oli teemaks, kes on elektroonikaga on tegelenud. Paar inimesed ütlesid, et on tegelenud tudengivormeliga ja hüüdsin kohe üle klassi, et kas tööle tahate tulla? Ja nad tulidki. Elektroonikatööstuse mahud on pidevas kasvamises, kuskilt peavad need inimesed tulema, kes päästavad maailma.