Kooliõpilane
Paljud tänased tipptegijad on juba lapsest saati armastanud ise oma kätega midagi meisterdada ja tundnud huvi elektroonika vastu. Ülikoolides korraldatakse huvitavaid kursuseid ja üritusi, mis pakuvad võimalusi ise avastada elektroonikamaailma.
KOOLIÕPILANE
10 KÜSIMUST: Andri Türkson, teadussaate “Rakett69” võitja
Andri õpib Miina Härma Gümnaasiumi 11. klassis ja on kirglik elektroonika- ning leiutamishuviline, kes valiti telesaate “Rakett69” 14. hooaja võitjaks. „Näha enda ideed päriselt töötamas on kirjeldamatu tunne, mida saab kogeda vaid siis, kui õpid elektroonikat. Sa näed maailma täiesti teistmoodi ning saad leida igapäevastele probleemidele lahendused,“ leiab Andri.
1. Kuidas sai alguse sinu huvi elektroonika vastu?
Minu vanaisa on alati olnud meistrimees. Väiksena vaatasin pealt, kuidas ta tööd tegi, ja hiljem meisterdasime koos. Vahepeal võtsime koos lahti ka vana tehnikat. Ühel päeval võtsime aga lahti vana mänguasja, kust seest sain elektrimootori, lüliti ja akupaki. See oli esimene kord, kui ma üritasin midagi uut juppidest kokku panna. Nende juppidega avanes minu jaoks justkui uus maailm. Pärast seda vaatasin tehnikat täiesti teise pilguga ja mõtlesin hoopis, mida ma vanadest juppidest teha saaks. Kui ma vanemaks sain, hakkasin ka elektroonikajuppe ostma ja niimoodi projekte tehes õppisin omal käel enamuse sellest, mis ma praeguseks tean.
2. Sul on kodus leiutamisnurk. Mil määral on selles süüdi su meistrimehest vanaisa, et sul selline hobi on?
Üle-eelmiseks aastaks oli mu elektroonikahuvi nii suur, et kõik sahtlid-kapid olid juppe täis, nii et kooliasjad ja riided enam ära ei mahtunud. Siis pakkuski vanaisa mulle välja, et ma saaksin võtta kasutusele alumisel korrusel vaba toa, kus keegi ei ela. Eelmisel aastal hakkasime koos minu enda töötoa unistust täitma. Vanaisa ja isaga koos said veetud elekter ja internet, üles pandud lambid, riiulid, kardinad ja palju muud.
3. Mis projektid sul parasjagu käsil on?
2020. aasta jõuludeks sain endale 3D printeri. See on kindlalt kõige parem kink, mis ma olen kunagi saanud, sest ei ole ühtegi tööriista, mis oleks nii kasulik. See avab võimalused teha ükskõik milliseid detaile 1/10 mm täpsusega ning elektroonikast saab mehhatroonika.
Minu loovtöö oli 3D-prinditud puldiauto, mis on siiani üks minu kõige mahukamatest projektidest. Puldiauto ehitamine oli asendamatu kogemus, millega õppisin lugema elektriskeeme, kasutama arduinosid ja tõsisemalt programmeerima. Peamine oskus, mis ma sealt sain, oli aga probleemide lahendamine. Kuna projekt oli nii ambitsioonikas, siis tekkis neid igal sammul. Tuli aru saada, kust ja miks viga tuleb, ning siis interneti abiga sellele lahendus leida.
Hetkel on mul käsil lihtne projekt, kus sensor annaks läbi võrgu tolmuimejale teada, kui kass on liivakasti kasutanud, et see saaks põranda sealt eest puhtaks teha. Sellest on joonis näha ka toa tahvlil (vaata galeriist).
4. Mis teemad sulle huvi pakuvad? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?
Kõige rohkem meeldib mulle ehitada igasugu elektroonikat ning välja mõelda uusi asju. Sinna hulka võib arvata 3D-modelleerimise, printimise, ning ka üldise ehituse.
Peale selle tegelen ma ka aktiivselt jalgpalliga, mängin FA Tartu Kalevi esindusmeeskonna eest. See võtab nädalast suure osa aega ära, aga füüsiline liikumine on tähtis, et tervis oleks korras ja mõte töötaks hästi. Samuti on trenn hea koht, kus lasta korraks lahti kõikidest argimuredest ning keskenduda ainult käesolevale tegevusele.
Kui vaba aega on rohkem, siis meeldib mulle ka tegeleda filmindusega. Sõpradega koos on valminud paar lühifilmi ning lihtsalt põnevatest asjadest teen ka videoid. Vlogid on samuti ühed minu lemmikud, kuna neid tulevikus sõpradega koos vaadates tulevad meelde kõik toredad ajad ja naljad.
5. Mida sa tahaksid tulevikus teha?
Tulevikus tahan kindlasti tegutseda mehhatroonika vallas. Mind vaimustab nii tipptehnoloogia, kui ka meid ümbritsevad igapäevased seadmed, ning tahaks anda neisse oma panuse.
6. Mida on “Rakett69” saate kogemus sulle õpetanud?
Raketi kogemus on hindamatu. See viib kokku endasuguste ambitsioonikate noortega ning annab motivatsiooni olla veel parem. Olen saate jooksul saanud aru, et eduks on kriitiline kohanemisvõime, sest võistlus võib olla täpsuse või aja peale, tiimides või individuaalselt. Eesmärgi võimalikult hästi täitmiseks on vahel vaja ohverdada asju. Olgu selleks siis aeg, et saada võimalikult täpne vastus, või vastupidi, kvaliteet, et kiire lahenduseni jõuda detailidesse uppumata.
7. Mis on su unistuste töökoht ja miks?
Minu unistuste töökoht oleks prototüübiinsener või tooteinsener. Prototüübiinsenerina saaksin alati leida probleemidele lahendusi loomingulistel viisidel. Kuna projektid vahetuvad, siis ei hakkaks mul ka kunagi seda tehes igav ning nii ei peakski ma justkui ükski päev elus töötama, kui ma teen seda, mida ma naudin.
8. Loodusteadused, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika: mis neist on koolis su lemmikud ja miks?
Kahjuks ei saa ma praegu koolis eraldi tehnoloogiat ja inseneeriat õppida, kuid siiski naudin sellele kõige lähemaid asju – matemaatikat ja füüsikat. Eriti on minu lemmik füüsika, kuna mulle meeldib teada saada, kuidas maailm töötab, ning nende samade reeglite järgi teha omakorda arvutusi, millest mitmed on mulle projektide valmistamisel kasuks tulnud. Hea näide sellest on infrapunalaseri ehitamine, mille tegemisel sain käiku lasta kõik oma optikateadmised, et laser õigele kaugusele fokuseerida.
9. Kes on sinu eeskuju?
Üks eeskujudest on kindlasti “Rakett 69” 10. hooaja võitja Uku Andreas Reigo, kelle saavutustele vaatasin noorena alt üles. Nüüd aga üritan neid järele ja üle teha. Tema on ka kindlasti üks suurtest põhjustest, miks ma raketti otsustasin minna. Lisaks on mu eeskuju Riina Murulaid, minu füüsikaõpetaja, kes annab alati tundi nii hea tujuga, et see on nakkav. Ma tahaksin omada samasugust võimet inspireerida õpilasi ning sütitada neis uudishimu füüsika või tehnoloogia vastu.
10. Miks soovitaksid noortele minna õppima elektroonikat?
Näha enda ajust sündinud ideed päriselt füüsiliselt olemas ning töötamas on kirjeldamatu tunne, mida saab kogeda vaid siis, kui õpid elektroonikat. Sa näed maailma täiesti teistmoodi ning saad leida igapäevastele probleemidele lahendused, olgu selleks siis kassi liivakasti eest koristamine või elektriauto akude probleemide ja energiakriisi lahendamine.
Vaata galeriist valikut Andri leiutistest!
Töötuba, kus on nii videomonteerimise nurk kui ka töötsoon, tahvlil on liivakasti projekt
3D-prinditud puldiauto
Rakett teadusteatri infrapunalaser ja pommi rekvisiit
VIDEO: Rool ja pedaalid automängu mängimiseks
VIDEO: Otseteede klaviatuur videote monteerimiseks
VIDEO: Diskotuled, mis reageerivad helisignaalile