Ettevõtte asutaja ja tegevjuht

ETTEVÕTTE ASUTAJA JA TEGEVJUHT

Kristjan Maruste Comodulei asutaja ja tegevjuht

Kristjan Maruste, Comodule’i asutaja ja tegevjuht

Globaalse haardega Comodule pakub asjade interneti (IoT) lahendusi elektrirataste ja -tõukerataste tootjatele ning rentijatele. Näiteks saab tänu IoT-le sõidukeid jälgida või need mobiiliga ühendada. Lisaks arendab ja toodab Comodule Tallinna kesklinnas asuvas tehases elektrilisi tõukerattaid, mis teadaolevalt on ainsas elektritõuksid, mis on toodetud väljaspool Hiinat. Neid samu tõukerattaid rendib Tallinnas, Pärnus ja Riias välja Comodule tütarettevõte Tuul. Isiklikuks kasutuseks müüakse tõukerattaid Äikese brändi alt.

Milline näeb välja sinu tavaline tööpäev?

Tavapärasel tööpäeval ma eelkõige räägin inimestega. Arvutis töö tegemist on väga väheks jäänud, võib-olla 10% ajast nuputan mingit midagi Excelis, aga seda põhimõtteliselt ei ole, et ma ise teksti kirjutaks või projekteeriks. Minu roll on kõikide eri osapooltega rääkimine, nende aitamine ja suunamine. Lisaks Comodule’i grupi juhtimisele täidan hetkel ka grupi tootmise allüksuse juhi rolli ning vean tütarettevõtet Äike, seega teemasid on väga palju, aga kiire ümberlülitumine on hästi äge. Liigun koosolekust koosolekusse, mis tähendab, et pean iga poole tunni või tunni järel tegema ajule restardi ja uude teemasse sisse elama. Vahel hakkab muidugi ka natuke närima, et ei saa ühele asjale keskenduda

Kuidas sa töötajaid valid?

Meil töötab 200 inimest. Üks mu parimaid otsuseid ettevõtte loomisel oli personalijuhi palkamine, kui meil oli 20 töötajat. Võtsin kellegi nõu kuulda, kes ütles, et üks kõige jaburamaid asju iduettevõtete juures on see, et öeldakse, et “it’s all about people”, aga personalijuht palgatakse alles 40 inimese pealt. Personalijuhi värbamisest saati olen mina üks samm kaugemal, minu mõju on taustalt.

Ma olen ise teinud ehk 30 inimese palkamiseks intervjuusid. Läksime kiiresti seda teed, et meil on väiksemad meeskonnad ja vastutus jaotatud ning iga juht palkab ise oma inimesed, kellega ta iga päev koos töötama hakkab.

Inimesi palgates oleme hästi truud kindlatele väärtustele. Meie põhiväärtus on teha asju päriselt hästi, mitte rohepesta. Mitte öelda, et tahame olla rohelised, toredad ja tublid, aga samal ajal näiteks toota Hiinas. Üks meie põhiväärtus on ka see, et elu on liiga lühike, et teha nõmedat tööd – sellepärast lõime ka enda ettevõtte. Kogu aeg peab olema äge, tore, lahe ja nauditav. Paljud meie otsused ei ole üldse äriliselt strateegilised. Tõukside ehitamine tundus lihtsalt lahe, me ei teinud mingeid erilisi arvutusi, lihtsalt otsustasime teha. Otsime sama ka inimestes, et nad oleksid passion-driven, kirglikud, tahaksid teha asju kirega ja põlemisega, mitte sellepärast, et saab head palka või siis saab karjääri teha. Valime neid, kes tulevad uksest sisse ja ütlevad, et neid kõnetab meie missioon muuta maailm puhtamaks ja õnnelikumaks ning nad tahavad anda enda panuse, sest see on äge. Otsime inimesi, kel silmad põlevad. Neil võib olla vähem kogemusi, aga pikas plaanis on nii oluline, et keskkond oleks sisemise põlemisega ja põnev. Me väga otsime entusiastlikke inimesi. Comodule’is on inimesed, kes otsivad võimalust midagi ära teha, võtta vastutust. Meie anname võimaluse, sealhulgas ka võimaluse eksida.

Sa oled ise juhtinud tudengivormelit. Kas sulle on inimesi valides oluline, et ta oleks ülikoolis aktiivne olnud ka tudengiprojektides?

See on väga oluline. Mulle eriti meeldib, kui inimene on teinud tudengiprojekti ja see on ka edukas olnud. Eelkõige näitab see kirge mingi teema vastu. Meil on palju tudengivormeli taustaga inimesi ka tööl.

Tõstan enda peas kõrgemale ka kõik need, kel on head õpitulemused, kuldmedal või cum laude. Kuldmedali saamiseks ei pea olema geenius, aga see näitab tohutut enesedistsipliini ja endale pandud eesmärkide täitmist.

Me tahame inimesi, kes põlevad, aga nad kipuvad olema töönarkomaanid ja tuleb jälgida seda, et sellised inimesed läbi ei põleks. Sellises keskkonnas nagu meil võib väga kergesti läbi põleda ja seda on juhtunud ka, aga üha vähem, sest suudame seda ikka paremini vältida. Jälgime seda teadlikult, sest läbi põlev inimene seda endale ei tunnista. Inimene ise ei saa aru, et ta pingutab meeletult, aga tema efekiivsus ja töövõime on langenud. Kui sellist asja paar korda kõrvalt näha, siis edaspidi tunneb selle väga lihtsalt ära.

Millised on sinu töös suurimad väljakutsed?

Ma olen selline tüüp, kel on üldiselt väga suur sisemine põlemine ja motivatsioon. Mind demotiveerib, kui ei saa teha asju nii, nagu mina või meie oma väärtustest tulenevalt õigeks peame. Näiteks kui mingi investor tuleks ja ütleks, kuidas me asju peame tegema. Nad on tulnud ka. Ma olen muidu rahulik ja sõbralik inimene, aga ma olen paar korda täielikuks emalõviks muutunud ja investoreid välja lülitanud. Me oleme väga teadlikult ehitanud ettevõtet, meil on 17 erinevat äriinglit investoriks, mitte kellelegi pole olulist võimu. Oleme algusest peale ettevõtet nii ehitanud, alguses oli see juhuslikum, aga hiljem teadlikum. Tahame olla sõltumatud ja teha seda, mida tahame.

Ma tahan ikka olla see väike laps, kes usub, et kõik on võimalik. Kui tuleb mingi onu ja ütleb, et see pole võimalik ja ma usun, et on võimalik ja ma näen, et ta põhjendus on jama, siis see demotiveerib mind. Ma proovin oma elu elada nii, et selliseid hetki kunagi ei tuleks.

Mu unistuste töö on olla tootejuht mingi keerulise toote tegemisel. Minu kõige rõõmsamad hetked on uue tõukeratta tegemine, nagu me praegu teeme. Meil on kaks nädalat, et prototüüp ehitada ja toimetame koos, õhtul 9-10 ajal sööme pitsat. Mu lemmiktegevus on replikeerida seda, mida me tudengivormelis tegime viis aastat. Ma olen selles väga tugev, sest ma olen seda nii palju elus teinud. Organiseeritud kaos paneb mind naeratama.

Milliseid oskuseid su töö nõuab?

Mu töö eeldab emotsionaalset intelligentsust, empaatiat ja suure pildi nägemist. Käisin humanitaarkoolis ja näiteringis, kõik arvasid, et ma lähen lavakasse, aga läksin hoopis inseneriks õppima, õppisin mehhatroonikat. Mehhatroonika koondab kõiki insenerivaldkondi. Sa saad aru elektroonikast, aga ei oska seda ise väga hästi teha, saad aru informaatikast ja mehaanikast. Võid spetsialiseeruda ühele neist või saada generalistiks. Tihtipeale saavad mehhatroonikutest tiimide või osakondade juhid, sest nad suudavad eri osapooled rääkima panna.

Minu taustas saab kõik see kokku – emotsionaalne intelligentsus, oskus suhelda, hampelmanlus, suure pildi nägemine, oskus analüüsida sisendit, arusaam kõikidest distsipliinidest ja strateegiline mõtlemine.

Minult küsiti ühe esinemise ajal lava peal, et miks ma nii palju lapsi olen saanud, kui ma tahan olla nii keskkonnasõbralik. Vastasin, et kuna mu lastest saavad keskkonnainsenerid, siis on see maailmale väga hea. Ma ei tea, mis eriala mu lapsed valivad, aga ma tahaks, et nad oleksid julged suhtlejad ja head kohanejad. See on väga oluline. Mind aitasid kõik need vintsutused, mis ma läbi tegin, kooli vahetus 7. klassis ja välisülikoolis õppimine.

Mille poolest on Comodule hea koht töötamiseks?

Interdistsiplinaarsus ja vastutus. Näiteks meie uut tõuksi ehitav tiim – meil on praegu maailma parim tiim mikromobiilsuses. Teeme kõik ise, nii disaini kui inseneeria – mehaanika, elektroonika, sardsüsteemid ja tarkvara. Osad neist töötasid varem Autolivis, mis toodab turvavöösid. Ma näen, kuidas nad praegu säravad, sest neile on jõudnud kohale, et meil nad saavad teha terve toote, näha, kuidas see päriselt valmis saab, sellega sõita, ise testida ja saada klientidelt otse tagasisidet. Selline täisring on hästi-hästi põnev. Comodule’il on oma toode, me projekteerime, disainime, toodame ja müüme. Insener saab olla otsekontaktis kliendi ja turuga.

Miks sa soovitad õppida elektroonikat?

Ükskõik millises tänapäeva tootes on elektroonika kõige süda. Kaevurid ütlevad, et kõik algab kaevandamisest, elektroonikud võivad sama öelda, et kõik algab elektroonikast. Eestis on IT väga üle haibitud. Paljudele tundub, et kui õpin progejaks, siis olen jumal, aga kõik programmid jooksevad elektroonika peal. Meditsiinitööstuses on oluliselt vähem kasu programmeerimisest kui optikast, füüsikast ja elektroonikast. Elektroonika päästab rohkem elusid näiteks impedantsi mõõtmisega kui tarkvara abil. Loomulikult on vaja elektroonika toimimiseks trükkplaati ja sardsüsteeme programmeerida, aga elektroonikud õpivad selle programmeerimise ka ära.

Kui rääkida kõrgtasemel programmeerimisest, nagu Veriff, Skype ja Wise, siis tegelikult ei lahenda keegi neist ju päris probleeme, mis maailmas on. Nad on ägedad tüübid, paljud neist ka mu sõbrad, aga ma ise ikkagi ju mõtlen, et ma teen ägedamat asja. Elektroonika on sellepärast nii äge, et see on kõikide toodete ja maailmapäästmisoperatsioonide alus. Kogu kood jookseb lõpuks elektroonika peal, iga maailma kirjutatud programm jookseb elektroonika peal. Kui poleks elektroonikat, siis poleks ühtegi informaatikut maailmas.

Üks hästi suur eelarvamus on see, et inseneriks on jube raske õppida. IT kolledž ja Garage48 on loonud arusaama, et programmeerijaks on lihtne õppida. Tegelikult on programmeerimises lihtsaid töid palju rohkem, näiteks kodulehtede loomist. Kui tahad programmeerimises päriselt looja olla, siis see on väga raske.

Elektroonika ei ole nii raske, nagu kardetakse. Võid osta Arduino kiti ja hakata kodus mingeid asju tegema. Samuti on palju võimalusi õppida internetist. See valearusaam võiks kaduda, et elektroonika on hullult keeruline. Mikrokiipide tootmine on väga keeruline, aga mitte elektroonika tegemine.